Märjamaa valla kalender 2015 müügil

Märjamaa valla 2015 aasta kalender müügil. Seekordsetel fotodel on valla turismiasutused. Kalender on jälle vanase heas tavapärases formaadis koos kuufaaside ja tähtpäevadega.
Müügil valla raamatukogudes, Sillaotsa talumuuseumis.
Hind 2 eurot
Juunikuu on kalendris Sillaotsa Talumuuseumi päralt.

Jaan Rumma- Veliselt pärit geograaf

Eesti teadusliku kodu-uurimise rajaja Jaan Rumma sündis 22. veebruaril 1887. aastal Läänemal Velise vallas Aravere külas Ado (Aadutoa) talus. Tema koolitee algas Velise vallakoolis 1897. aastal. Seejärel õppis 1898-1900 Velise õigeusu kihelkonnakoolis ning 1900-1902 Järvakandi ministeeriumikoolis.

Kuna pere majanduslik olukord oli raske (Peale Jaani oli peres veel neli poega: vanem Mihkel ja nooremad Jüri, Hendrik ning Kustas. Viie vennaga jagasid mängumaad veel neli õde: Mari, Ann, Triinu ja Liisu), pidi Jaan Rumm aasuma ametisse Hageri Mäekülla õpetajaabina, kuid siiski otsustas tema isa lasta õpihimulisel pojal edasi õppida. Algul õppis Jaan Rumma Tallinna Katariina II linnakoolis, mille lõpetas 1906. aastal. 1906-1907. aastal omandas Valgas  ja Tallinnas pedagoogilistel kursustel algkooliõpetaja kutse ning läks kolmeks aastaks kooliõpetajaks Märjamaa kihelkonna Paeküla vallakooli. 1911. aastal asus õppima Pihkva Õpetajate Instituuti, kust ta 1913. aastal lõpetas neljade-viitega. 1913-1916 oli maateaduse ja ajaoo õpetaja Tapa algkoolis. 1916. aastal võeti Jaan Rumma sõjaväkke, kuid kopsupõletiku tõttu pääses ta juba 1917. aasta veebruaris koju.

Velise Apostliku Õigeusu kiriku 125. aastapäev

VELISE RISTIJA JOHANNESE Kogudus annab teada:

pühapäeval, 26. oktoobril 2014 kell 11.00 Velise Apostliku Õigeusu kiriku 125. sünnipäeva puhul Piiskoplik teenistus

Teenivad metropoliit Stefanus ja  preester Kuldar Rajapu

Peale teenistust räägib koduloolane Sergei Seeland kiriku ajaloost ja tutvustab oma uut raamatut

Kirikukohv

Velise laat 4. oktoober 2014

Näitus etnograafilistest ülesmõõtmisjoonistest

Pildimeenutus Velise laadast 2013

Foto: Mare Sarapuu

Fotomeenutused Velise laadast 2013.
Fotod: Mare Sarapuu

VELISE LAAT 2013

Foto 1928. aastal toimunud laadast

Laupäeval, 5. oktoobril 2013 kell 10.00-15.00 toimub juba 
XIII VELISE SÜGISLAAT

Kauplema oodatakse : käsitööd, talukaup (loomad, linnud) ja aiasaadused, mesi ja maiustused, kala ja kalatooted,  loodustooted - ravimtaimed, raamatud.
Laadaplatsil toimub:
kell 11.30  taidlejate kontsert
kell 12:00 tordioksjon

Popsub mootor Sillaotsa Talumuuseumist

Avatud on nii  käsitöö- ja kultuuritänav, kui ka Velise seltsimaja kangakudumise suvekool ja kirik

INFO ja kauplejate registreerimine:
 tel 5302 1959
valgu.klubi@marjamaa.ee

www.velise.ee

NB! Kauplejate pääs laadaplatsile laupäeva hommikul alates kell 6:00

Fotomeenutus 1928.aasta Velise laadast.
Pildigalerii 2013. a laadast  Fotod: Mare Sarapuu

Mihklipäev Sillaotsa Talumuuseumis

Raina Subi villapiltide näitus Sillaotsa Talumuuseumis

Raina Subi on kirjutanud ka nõelviltimise käsiraamatu "Villapallist villapildini" (Hea Lugu, 2012)
Loe Raina Subi kohta lähemalt.

“Teeliste kirikud” ETV-s saatelõik Velise õigeusu kirikust

Saade "Teeliste kirikud" on ETV eetris 28.augustil kell 19.00.

Sari „Teeliste Kirikud" ETV eetris koosneb pooletunnistest saadetest, mis avavad juhusliku teelise võimalusi suvises Eestis ringi liikudes ka kirikutesse sisse astuda. Lisaks pühakodadele on saadetes juttu kogudustega seotud inimestest ja huvitavatest paikadest kirikute lähiümbruses.
Tänavu käis võttegrupp Hiiumaal ja Raplamaal.

Raplamaad kajastav saade on eetris kolmapäeval, 28. augustil kell 19.00, kordused N 29.08 kell 15.40 ja L 31.08 kell 16.00.

Raplamaa saade on salvestatud 1. juunil Velise kirikus. Saates on pikem intervjuu ülempreester emeeritus Emmanuel Kirsiga.

Tulede Tee 29. märtsil

Velise Kultuuri ja Hariduse Selts vana Läänemaa kagusopist, nüüdse Märjamaa valla lõunaosas kutsub kõiki hea tahtega kaaskodanikke, nii suuri kui väikseid, samuti seltse ja ühinguid oma osalemisega toetama-jätkama Suurel Reedel, 29. märtsil 2013 Lennart Meri mälestusüritust. 

Selle algatajateks olid 2006. aasta kevadel Aivar Niinemägi Pandivere arendus- ja inkubatsioonikeskusest, Väike-Maarja vallavalitsus Lääne-Virumaalt ja Kaarma vallavalitsus Saaremaalt.
Selleks süütame mälestuslõkked või märgutuled/lapiküünlad oma jaanitulekohtades, külaplatsidel, linnustes või teistes väärikates kohtades, mis paiknevad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – seega oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale. Seda teekonda võib teisiti kutsuda ka Suure Lennu kaareks või tuleteeks. Ebaverest alates kulgeks kaar Järvamaal Järva-Jaani kohal üle Purdi ja Lõõla küla. 

Raplamaal leiab neid paigad, kui ühendada kaardil joonega Lelle aleviku keskpaik ja Lihuveski sild Raikküla vallas ning Avaste mäe keskpunkt Vigala vallas.
Lõuna-Läänemaad läbiks tuledekett siis joonel Avaste mäest läbi Lõo küla Puhtu poolsaarele, puutudes pisut Pärnumaad Koonga vallas, kaugele ei jää Vatla linnus. Enne Saaremaad trehvab teekond Viirelaidu ja Võisilma Muhu lõunarannal. Saaremaal jäävad joone alla Pöide valla külad alates Kõrkverega, Laimjala valla Audla-Ridala kohal jätkub tee Kaali suunas otse üle Valjala kandis paiknevate põliste linnusevallide. 

Velise-Valgu kandi rahvas teeb tuld seekord Aravere küla maadel oja kaldanõlval reedel, 29. märtsil üks tund enne päikese loojangut (kell 17.57).

KAASA HEA TUJU ja VÄÄRT LOOD! Kohtumiseni Tulede Teel!

Velise Kultuuri ja Hariduse Selts
Velise Muinsuskaitse Selts
Eesti Looduskaitse Seltsi Märjamaa osakond

Velise Muinsuskaitse Selts kutsub

Sillaotsa Talumuuseumis avatakse kaks uut näitust

Luuvalupäeval avatakse Sillaotsa talumuuseumis kaks uut näitust.
Sillaotsa Talumuuseumis on võimalik vaadata alates laupäevast, 9. veebruarist kahte uut näitust.
Eesti Vabariigi 95. aastapäevaks valminud näitus "Velise vallavalitsuste tegemised aastatel 1918 -1944 Rahvusarhiivi materjalide põhjal" toob meieni teavet, millega Sillaotsa Talumuuseumis varem pole olnud võimalik tutvuda. Läbi aegade tegelesid Velise vallavalitsused väga erinevate kohustustega. Käske saadi põhiliselt Lääne Maakonnavalitsuselt.

Velise vallavalitsus kontrollis kodakondsusseaduse nõuete täitmist, korraldati vähempakkumise abil sildade ja teede ehitamist, koolide ehitamist ja remonti. Väljastati jahilube, registreeriti jalgrattaid ning väljastati nendele numbreid. Vallavalitsus oli nõus jagama avansina valla kirjataludele postimaksuvahendeid ja korraldas nende müüki. Kogus makse. Organiseeris lastele rõugete panemise ja, kui vaja, kaasas abiks politsei. Korraldas põllumeestele looduse mõjul tekkinud kahjude hüvitamiseks põllumajanduslaenu Eesti Pangast jne.
Harmooniumil musitseerib Helen Tammeste.

Enne selle näitusega tutvumist avatakse näituseküünis näitus "Joonistamine on vaatama õppimine".

Külastajaid oodatakse Sillaotsa Talumuuseumis 9. veebruaril kell 13.00

 

Uudise edastas 

muuseumipedagoog Liivi Miil

Vabariigi pojad ja tütred

Laupäeval kuulutas Jaan Krossi SA auhinnakomisjon neljandat korda välja Jaan Krossi kirjandusauhinna laureaadi, mille pälvis Rootsis ja Eestis elav kirjanik Enn Nõu.
Nõu sai auhinna kolmeosalise dokumentaalromaani «Vabariigi pojad ja tütred» eest, mis ilmus aastail 2010-2012. Romaani enam kui 1200 leheküljel antakse autori perekonnalugude kaudu kirjanduslikult haarav pilt Eesti inimeste saatusest 20. sajandil. Žürii otsuses rõhutatakse kogu Enn Nõu loomingu erakordset panust Eesti lähiajaloo mõistmisse.Enn Nõu sündis 1933. aastal Tallinnas ja elas alates 1944 Rootsis. Tema esimene romaan «Pidulik marss» (1968), milles kirjeldatakse Eesti NSV kujutluslikku vallutamist Rootsi vägede poolt, tõi pikaks ajaks kaasa ta loomingu keelustamise kodumaal. Romaanis «Koeratapja» (1988) käsitles Enn Nõu esimese kirjanikuna Otto Tiefi valitsuse tegevust 1944. aastal; seesama teema kerkib esile Jaan Krossi romaanis «Paigallend» (1998) kümme aastat hiljem. Enn Nõu on abielus kirjanik Helga Nõuga, kellega tal on kolm last. Kirjandusauhinna on arem saanud:Ain Kaalep, Mats Traat ja Jüri Hain. Auhinna üleandmine Nõule toimub Krossi sünniaastapäeval 19. veebruaril kell.

/allikas: Postimees/

Lisainfona juurde, et ajaloolises romaanis käsitletakse ka siinset Velise kanti Läänemaal. Nimelt oli Enn Nõu onu Eugen Nõu (1908-2004)  Velisel I rajooni politseikonstaabel aastatel 1934-1938. Aastal 1936. a. abiellus Eugen Nõu Velise vallasekretäri tütre Veera Koobasega 1942-1944 töötas Eugen Nõu Märjamaa jaoskonna politseikomissarina. Sõja ajal elas pere taas velisel. Edasi viis saatus üle mere Rootsi. Ühes paadis olnud Orgita Suurkülast pärit Heinrich Ots (1906-1991) on seda põgenemist kirjeldanud oma mälestustes. Oma dokumentaalromaanis "Vabariigi pojad ja tütred" kajastabki Enn Nõu oma suguvõsa saatust läbi erinevate põlvkondade. Soovitan lugeda!

Lapibutiik avas Märjamaal uksed

 Velisel Kirna külas elav tragi ja hakkaja Airi Evestus avas Märjamaal Pärnu mnt. 67 2. korrusel. Airi on juba aastaid end lapitööalal koolitanud ja ka ise koolitust jaganud. Kodus kitsaks jäänud töötuba otsustati laiendada Märjamaale.
Lapibutiigi tegemistest saab lugeda kodulehelt: http://www.lapibutiik.ee/kontakt/
facebookist: https://www.facebook.com/LapiButiik
Samuti lapitehnilisest blogist: Sutsukese lapitehnika

Lapibutiik on avatud teisipäevast laupäevani.
Airi juhendab lapitööringi ka Valgus. Täpsem info Lapibutiigi kodulehel.
Jõudu ja jaksu Airile!

Wabariigi viimased sõdurid

Eelmise sajandi lõpul otsustasid ajakirjanikud Virkko Lepassalu ja Ilmar Palli uurida lähemalt metsavendluse teemat ja seda sootuks teisel moel kui tavaliselt: lugude üles tähendamisel keskenduti arhiivimaterjalide ja okupantide paljuski kahtlaste dokumentide asemel pigem usutlustele sündmustes vahetult osalenute ning pealtnägijatega. Raamat koosneb ajakirjanduses ilmunud artiklites ja fotomaterjalidest, mis täiendavaks lugemiseks ajalooraamatutele.

Raamatust leiab muuhulgas ka pealkirja alt : "Pillihelid ja püssipaugud: verised varrud Märjamaal" loo Loigu Jaani varrudest 1945. aasta 9. detsembril Velise vallas Ligeda külas Loigu talus. 

Artikkel ilmus esmakordselt lühendatul kujul 15. märtsil 2007 ajalehes Maaleht.

Sillaotsal lauldi ühiselt regivärsilist poeemi Püha Rist

Heikki-Rein Veromann, Anne Maasik,  Mikk Sarv

Sillaotsa Talumuuseum lõpetas oma 30. juubeliaasta kontserdiga. Ettekandele tuli regilaulu vormis Villem Ridala poeem "Püha Rist" Anne Maasiku, Mikk Sarve ja Heikki-Rein Veromanni eestlaulmisel. Kaasa laulis ka kogu kuulajaskond.

Ridala, V. "Püha Rist"
(Eesti Kirikute Nõukogu, 2005)
Raamatu on illustreerinud Reti Saks ja  Inge Kudisiim.

Keeleteadlane ja kirjamees Villem Ridala  Wilhelm Grünthal alustas poeemi 1931. aastal ning kaante vahele jõudis see 2005. aastal. Regivärsivormis kirjutatud 27 000 värsiline poeem "Püha Rist" jutustab nelja Uue Testamendi evangeeliumi põhjal Jeesuse elust. Eesti Kirikute Nõukogu juures moodustati raamatu väljaandmiseks 12-liikmeline toimetuskolleegium, kuhu kuulusidd tuntud ja tunnustatud teoloogid ning rahvaluuleteadlased üle kogu Eesti (Ingrid Rüütel, Toomas Paul, Vello Salo, ka TÜ VKA rektor Anzori Barkalaja).

Loe ka Mikk Sarve blogist regivärsi pühadusest ja tähenduslikkusest.

XII Velise laat: pildigalerii

XII Velise laat on selleks korraks läbi . Ilm oli päiksesepaisteline ja imekaunis nagu laadale kohane. Kuigi seekord oli müüjaid vähem kui eelnevatel aastatel, siis laadakülastajaid oli rohkelt. Eelnenud sajused ilmad ei lubanud seekord kasutada tavapärast laadaplatsi, ent müüjad mahtusid lahedasti teeäärtesse ja rahvamaja ümbruses kultuuritänavale. Kaubeldi nii aiasaaduste, käsitöö, raamatute, koduloomade kui tavapärase laadakaubaga.Külastada sai Velise kirikut ja tutvuda Velise rahvamajas tegutseva MTÜ Iida Kursused tegemistega.
Kohtumiseni järgmisel aastal 5. oktoobril 2013.
Pilte vaata pildigaleriist. Fotode autorid: Ave ja Jüri Kusmin.

Loe Velise laadast artiklit ajalehest "Märjamaa Nädalaleht" nr 37 (10. oktoober 2012)

Velisel avati mälestuspink Elmar Tootsile

Velise rahvamaja ees avati pühapäeval, 23. septembril kauaaegsele siinse seltsielu edendaja Elmar Tootsile (1912-1983)  mälestuspink.
Pildil eemaldavad pingilt katte Eva-Liisa Kriis ja Reeda Toots (Elmar Tootsi vennatütar).

Rohkem pilte mälestuspäevast vaata pildigaleriist. ja  MTÜ Iida Kursused kodulehelt.

Loe artiklit ajalehest "Märjamaa Nädalaleht"
nr 37(10.oktoober 2012), lk 2.

Mihklipäev Sillaotsa Talumuuseumis