Vabariigi pojad ja tütred

Laupäeval kuulutas Jaan Krossi SA auhinnakomisjon neljandat korda välja Jaan Krossi kirjandusauhinna laureaadi, mille pälvis Rootsis ja Eestis elav kirjanik Enn Nõu.
Nõu sai auhinna kolmeosalise dokumentaalromaani «Vabariigi pojad ja tütred» eest, mis ilmus aastail 2010-2012. Romaani enam kui 1200 leheküljel antakse autori perekonnalugude kaudu kirjanduslikult haarav pilt Eesti inimeste saatusest 20. sajandil. Žürii otsuses rõhutatakse kogu Enn Nõu loomingu erakordset panust Eesti lähiajaloo mõistmisse.Enn Nõu sündis 1933. aastal Tallinnas ja elas alates 1944 Rootsis. Tema esimene romaan «Pidulik marss» (1968), milles kirjeldatakse Eesti NSV kujutluslikku vallutamist Rootsi vägede poolt, tõi pikaks ajaks kaasa ta loomingu keelustamise kodumaal. Romaanis «Koeratapja» (1988) käsitles Enn Nõu esimese kirjanikuna Otto Tiefi valitsuse tegevust 1944. aastal; seesama teema kerkib esile Jaan Krossi romaanis «Paigallend» (1998) kümme aastat hiljem. Enn Nõu on abielus kirjanik Helga Nõuga, kellega tal on kolm last. Kirjandusauhinna on arem saanud:Ain Kaalep, Mats Traat ja Jüri Hain. Auhinna üleandmine Nõule toimub Krossi sünniaastapäeval 19. veebruaril kell.

/allikas: Postimees/

Lisainfona juurde, et ajaloolises romaanis käsitletakse ka siinset Velise kanti Läänemaal. Nimelt oli Enn Nõu onu Eugen Nõu (1908-2004)  Velisel I rajooni politseikonstaabel aastatel 1934-1938. Aastal 1936. a. abiellus Eugen Nõu Velise vallasekretäri tütre Veera Koobasega 1942-1944 töötas Eugen Nõu Märjamaa jaoskonna politseikomissarina. Sõja ajal elas pere taas velisel. Edasi viis saatus üle mere Rootsi. Ühes paadis olnud Orgita Suurkülast pärit Heinrich Ots (1906-1991) on seda põgenemist kirjeldanud oma mälestustes. Oma dokumentaalromaanis "Vabariigi pojad ja tütred" kajastabki Enn Nõu oma suguvõsa saatust läbi erinevate põlvkondade. Soovitan lugeda!