Johannes Kruusmann, Märjamaa vallast pärit piirivalvur, kes hukkus 1. detsembril 1924

Tänan siinkohal eelnevalt  südamest härra Toivo Hallast Märjamaalt, temalt saadud infota poleks seda artiklit  siin ilmunud! Samuti loodan südamest, et selguvad ka üksikasjad hauaplaadi sattumisest Märjamaa kalmistule (kas hauaplats on Kruusmannide perekonna rahula?). Samuti ootan infot, mis põhjustel ei maetud tookord Kruusmanni kodukohta vaid Rahumäe kalmistule.

Rahumäe kalmistult pärit Johannes Kruusmanni hauaplaat Märjamaa kalmistul
 (foto: Toivo Hallas)

 Johan Kruusmann (ka Johannes Kruusmann) sündis 29. septembril 1900 Nõmmealuste mõisas, Vaimõisas, Märjamaa vallas. Hukkus  1. detsembril 1924 Tallinnas,  oli Eesti piirivalvur.
Johannes Kruusmann oli pere kuuest lapsest kõige vanem. Tema vanemad olid Jüri Kruusmann ja Ann Kruusmann (Popp).

Johannes Kruusmanni emapoolne sugupuu

Matusetalitus Rahumäe kalmistul 4. detsember 1924

Artikkel ajakirjas Sõdur nr 51/52 1924, lk 29:

Reamees Johannes Kruusmann Piirivalve Tallinna jaoskonnast 

Reamees Johan Jüri p. Kruusmann Kruusmann teenis Vabadussõja ajal 1. diviisi staabis telefonistina. Ta astus 1. septembril 1924. aastal üleajateenijana piirivalvesse Tallinna jaoskonda Tallinna rajooni Tallinna kordonisse. Tema auaste oli reamees. Reamees Johan Jüri p. Kruusmann sündis 29. septembril 1900 a. Lääne maakonnas Märjamaa vallas Nõmmealuste mõisas. Langes öösel vastu 1. detsembrit teenistuse kohuste täitmisel kommunistilise-terroristilise röövsalga vägivalla ohvriks , olles Kadriorus Russalka ausamba lähedal valvel, kus temale ja ta kaaslasele valvurile kommunistide salk kallale tungis ja neilt sõjariistu ära võtta tahtis. Seda nähes hakkas Kruusmann end laskevalmis seadma, kuid ei jõudnud veel sõjariista tarvitusele võtta kui 8 terroristide kuuli teda surmavalt tabasid. Kruusmann'i jäid leinama tema kaasteenijad, vanemad, õed ja vend. Ta oli oma vanadele vanematele ainsaks toeks. Tema isa on lihtne mõisa tööline, kes oma igapäevasest teenistusest suurt perekonda peab ülal pidama. Vabadussõja ajal teenis Kruusmann 1-se diviisi staabis telefonistina. 1. detsembrist 1924 astus tema üleajateenijana piirivalve Tallinna teenistusesse, kus teda Tallinna rajooni Tallinna kordoni valvuriks määrati. Selle lühikese teenistuse aja jooksul näitas Kruusmann suurt huvi ja agarust järjel läks temal korda 5 korda salakaubitsejaid tabada, vaatamata selle peale, et tema varemalt temal igasugune vilumus esialgu puudus. Oma viljarikka tegutsemisega ja ustavusega võitis Kruusmann varsti peale Piirivalve teenistusse astumist ülemuse kui ka kaasteenijate lugupidamise ja poolehoiu.

Lõõtspillipäev Märjamaa rahvamajas 22. novembril 2014

Märjamaa bussijaam avatakse 13. detsembril

Alates 13. detsembrist 2013. a. muutub Märjamaa alevi keskväljaku bussipeatuse asukoht ning edaspidi asub peatus vastvalminud bussijaama hoone ees asukohaga Pärnu mnt 63 Märjamaa alev (Märjamaa keskväljaku Pärnu mnt poolses ääres).

Bussijama hoone on avatud iga päev 6.00 - 23.00, hoones asub ka avalik tualett.Bussijaama hoone ehitust teostas OÜ Ehto, ehitusmaksumusega 101 810,84 eurot, millest MTÜ Raplamaa Partnerluskogu LEADER meetmest 4.1 eraldatud toetuse summa on 64 000,00 eurot. Bussijaama esise sissesõidutee ehitust teostas Lemminkäinen Eesti AS ehitusmaksumusega 133 835,06 eurot. Sissesõiduteele lisaks rajati, välisvalgustus, Rangu tänava kõnnitee, paigaldati uued liikluskorraldusvahendid, rajati mahasõidud Rangu ja Sauna tänavale ning bussijaama esise tee ja Pärnu mnt kõnnitee vahele rajati sademevete imbsüsteem. Bussijaama sissesõidutee ehituse hange sisaldas ka bussijaama hoone kommunikatsioonide ehitust. Ehituse omanikujärelevalvet teostas OÜ Vealeidja. Bussijaama hoone värvilahendusi aitas valida Tiiu Pippar.

Bussijaama hoone ametlik avamine toimub 13. detsembril kl 13.00, kõik on oodatud.

/allikas: Märjamaa valla koduleht/

Valimistulemused Märjamaa vallas

Valimistulemused vallas: http://valimised.err.ee/?c=3&d=5285
Vabariigi valimiskomisjani lehelt:
Üldstatistika 2013. aasta valimiste kohta
Hääletamistulemused Märjamaa valla valimiskomisjonide täpsusega. 

Valimistulemused

Kandidaadid valimisnimekirjadekaupa koos saadud häältega (loetud 100%):

Valimisliit Märjamaa: Hääli kokku 905 ja mandaate 6

EERO PLAMUS 151

TEET TOMSON 110

URMAS KRISTAL 100

AGO KIRSIPUU 87

MERLIN SUURNA 59

TRIIN MATSALU 45

RUTH LIPPUS 42

VENNO KORNAK 36

HARRI JÕGISALU 34

IRIS HAIBA 32

SIRJE EHRENPREIS 30

KOIT KUUS 30

KERTU TORT 30

SIIM SOOSAAR 28

VEIKO ÜLEJÕE 25

JANNO PÕLDRE 24

HELLE REHEPAPP 24

ENN RAAV 10

RIHO VJATKIN 8

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit: Hääli kokku 709 ja mandaate 5

VILLU KARU 160

ANDRES ELMIK 138

ILJU AVISTE 69

KALLE TEEKIVI 52

LIIVI MIIL 50

MARGUS JEHE 41

DARJA LEHTSALU 38

INGA ARTEL 29

REIN TOIMETAJA 29

ETHEL ESPENBERG 26

SULO PUUSTA 23

KARL VESKE 21

GAILI ILISSON 10

URMAS POOL 10

TRIIN PÕRI 8

AIVAR LEESMA 5

Sotsiaaldemokraatlik Erakond: Hääli kokku 584 ja mandaate 4

MARIKA HIIEMAA 136

MARGUS VAHER 100

ÜLO OLM 57

SANDER SAALISTE 52

MARJU PLAMUS 41

KAARE TAMMARU 31

RUDOLF JEESER 24

LEPO ARRO 17

ATS NÕLVAK 17

AIN RAID 16

MAREK MARKS 12

MAARIO HANSMAN 12

TOOMAS TALINURM 11

VÄINO NASIR 9

ERMO MARDIM 9

ANNIKI JANSEN 8

ALO LEILOP 8

RUTH KALDMA 8

RISTO JANSEN 6

ENN PIKKER 5

MARKO KARUS 4

ANTS ARULA 1

Valimisliit Valla Rahva Eest: Hääli kokku 371 ja mandaate 2

ARGO RAU 70

ANDRES JÕESSAR 62

HANNO MARRANDI 49

MIKK VAARMANN 38

AIVAR KIVISSAAR 27

JAAN PARVE 27

ILLAR ARUKSAAR 24

ANTS LIPU 22

OLIVER RAUDNAGEL 18

GAIRY SALK 15

HEIVI KOZLOV 13

INNA LOORITS 5

JANARI-JOEL JÕESSAR 1

Eesti Keskerakond: Hääli kokku 136

TÕNU LÕHMUS 98

AILI JÄRITSA 13

PIRET SIMSON 12

MAIE TOMASOV 8

HEINO OJA 5

Eesti Reformierakond: Hääli kokku 29

TIINA SCHLEICHER  18

MERLE KANARBIK  11

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste kandidaadid Märjamaa vallas 2013

Lähemalt saab kandidaatide nimekirjaga tutvuda Vabariigi  Valimiskomiskomisjoni kodulehel.
Eesti Keskerakond
nr 101 TÕNU LÕHMUS  nr 102 MAIE TOMASOV
nr 103 AILI JÄRITSA      nr 104 PIRET SIMSON
nr 105 HEINO OJA

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
nr 106 VILLU KARU      nr 107 INGA ARTEL
nr 108 ILJU AVISTE       nr 109 ANDRES ELMIK
nr 110 ETHEL ESPENBERG   nr 111 GAILI ILISSON
nr 112 MARGUS JEHE   nr 113 AIVAR LEESMA
nr 114 DARJA LEHTSALU   nr 115 LIIVI MIIL
nr 116 URMAS POOL  nr 117 SULO PUUSTA
nr 118 TRIIN PÕRI   nr 119 KALLE TEEKIVI
nr 120 REIN TOIMETAJA   nr 121 KARL VESKE

Eesti Reformierakond
nr 122 TIINA SCHLEICHER   nr 123 MERLE KANARBIK

Valimisliit Valla Rahva Eest
nr 124 ANDRES JÕESSAR   nr 125 ANTS LIPU
nr 126 HEIVI KOZLOV   nr 127 OLIVER RAUDNAGEL
nr 128 MIKK VAARMANN   nr 129 ARGO RAU
nr 130 AIVAR KIVISSAAR  nr 131 INNA LOORITS
nr 132 GAIRY SALK   nr 133 JAAN PARVE
nr 134 ILLAR ARUKSAAR   nr 135 JANARI­JOEL JÕESSAR
nr 136 HANNO MARRANDI

Sotsiaaldemokraatlik Erakond
nr 137 ÜLO OLM   nr 138 MARGUS VAHER
nr 139 MARIKA HIIEMAA  nr 140 KAARE TAMMARU
nr 141 RUDOLF JEESER  nr 142 LEPO ARRO
nr 143 AIN RAID   nr 144 ANNIKI JANSEN
nr 145 VÄINO NASIR   nr 146 MAREK MARKS
nr 147 ANTS ARULA   nr 148 RISTO JANSEN
nr 149 TOOMAS TALINURM   nr 150 ALO LEILOP
nr 151 ENN PIKKER   nr 152 MARKO KARUS
nr 153 RUTH KALDMA   nr 154 ERMO MARDIM
nr 155 MAARIO HANSMAN   nr 156 ATS NÕLVAK
nr 157 SANDER SAALISTE   nr 158 MARJU PLAMUS

Valimisliit Märjamaa
nr 159 EERO PLAMUS   nr 160 SIRJE EHRENPREIS
nr 161 IRIS HAIBA   nr 162 HARRI JÕGISALU
nr 163 AGO KIRSIPUU   nr 164 VENNO KORNAK
nr 165 URMAS KRISTAL   nr 166 KOIT KUUS
nr 167 RUTH LIPPUS   nr 168 TRIIN MATSALU
nr 169 JANNO PÕLDRE   nr 170 ENN RAAV
nr 171 HELLE REHEPAPP  nr 172 SIIM SOOSAAR
nr 173 MERLIN SUURNA   nr 174 TEET TOMSON
nr 175 KERTU TORT   nr 176 RIHO VJATKIN
nr 177 VEIKO ÜLEJÕE

Eesti Vabariigi 95. aastapäev Märjamaal, piduõhtu pildid

Valikut Eesti Vabariigi 95. aastapäeva piduõhtu jäädvustustest saab vaadata kodulehe  pildigaleriist.
23. veebruaril toimunud EV 95 piduõhtu pilte saab näha ja tellida Märjamaa rahvamajas.

Lapibutiik avas Märjamaal uksed

 Velisel Kirna külas elav tragi ja hakkaja Airi Evestus avas Märjamaal Pärnu mnt. 67 2. korrusel. Airi on juba aastaid end lapitööalal koolitanud ja ka ise koolitust jaganud. Kodus kitsaks jäänud töötuba otsustati laiendada Märjamaale.
Lapibutiigi tegemistest saab lugeda kodulehelt: http://www.lapibutiik.ee/kontakt/
facebookist: https://www.facebook.com/LapiButiik
Samuti lapitehnilisest blogist: Sutsukese lapitehnika

Lapibutiik on avatud teisipäevast laupäevani.
Airi juhendab lapitööringi ka Valgus. Täpsem info Lapibutiigi kodulehel.
Jõudu ja jaksu Airile!

120 aastat Teodor Lippmaa sünnist

Professor Teodor Lippmaa (aastani 1925 Lipman), sündis 17. novembril 1892 Riias. 1925. aastal  lõpetas ta Tartu ülikooli loodusteaduskonna, 1926. aastast oli samas dotsent ja 1930. aastast botaanikainstituudi ja Botaanikaaia direktor.1939 valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Lippmaa tegeles paljude valdkondadega. Peaasjalikult uuris Eesti taimkatet ja taimekooslusi, samuti taimepigmentide ökofüsioloogiat, ta oli üks esimesi kromatograafilise adsorptsioonimeetodi kasutajaist. Tema eestvõttel alustati 1934. aastal Eesti taimkatte kaardistamist. Taimekoosluste uurimisel arendas sünuuside meetodit. Uuris Lapimaa, Alpide, Põhja-Ameerika ja Põhja-Ameerika taimekooslusi, taimede rakumahla värvaineid ning edendas Eesti looduskaitset. Aastatel 1935–1938 oli ta Looduskaitse Nõukogu esimees ning ühtlasi 1935. aastal üks Looduskaitseaduse eelnõu koostajaist. Aastatel 1939–1941 oli Loodusuurijate Seltsi esimees.

Lippmaa ja tema perekond hukkus 27. jaanuaril  1943. aastal Nõukogude Liidu lennukite õhurünnakus Tartule, kui ühe pommitaja miin kukkus Botaanikaaias asuvasse Lippmaade korterisse. Ellu jäi vaid tol hetkel majast eemal viibinud Endel Lippmaa. Teodor Lippmaa monument asub Tartus, Ülikooli Botaanikaaias. 1982. aastal professor Teodor Lippmaa mälestuseks püstitatud ausamba autor on Olav Männi.

Märjamaa vallas Rangu külast viis kilomeetrit loodes asub kuue ruutkilomeetri suuruse pinnaga Rangu nõmm, kuhu Tartu ülikooli botaanikaprofessor Teodor Lippmaa (1892-1943) rajas enne sõda loometsade uurimise statsionaari. Uudse metoodika järgi uuris ta seal põhjalikult metsakooslusi ja neid mõjutavaid ökoloogilisi tegureid. Rangu nõmm oli taimegeograafi ja taimefüsioloogia professori Teodor Lippmaa üks viimaseid väliuurimise alasid. Siin teostati uuringuid maa peal, samuti oli suure kuuse otsa ehitatud 22-meetri kõrgune vaatlusplatvorm. Suvise tööperioodi ajal elati lähedalasuvas Virita talus. Lippmaa surma tõttu poolelijäänud uuringud lõpetas tema õpilane bioloogiadoktor Liivia Reinomägi - Laasimer (1918-1988).

1977. aastal püstitati Eesti Looduskaitse Seltsi Märjamaa osakonna eestvõttel Rangu nõmmele mälestuskivi.


Kasulik lisalugemine:
Eesti Loodus : populaarteaduslik kuukiri: nr 11/2012
Jõgisalu, Harri. Muistendid igavikust; Faatum, 2012. - 111 lk. : ill. - Sisaldab bibliograafiat.
Lehed ja tähed : looduse ja teaduse aastaraamat 5, Vaim ja aeg :MTÜ Loodusajakiri, 2009. - 254, [2] lk. : ill. - Sisaldab registrit.
Loometsad: Raplamaal 11. septembril 2001 toimunud konverentsi materjale/[koostaja Jüri Ehrpais ; toimetaja ja eessõna autor Ivar Etverk]. - Rapla :[EestiMetsaselts], 2001. - 63 lk. : ill. – Bibliograafia ettekannete lõpus
Põder, Rein. Kahekesi maailmas :[lühiproosat]; Tallinn : Eesti Raamat, 1982. - 236 lk. : ill
Raplamaa: Rapla, Märjamaa, Raikküla vald. Loometsade riik; koostajad H. Kink, T. Petersoo; toimetajad A. - Tallinn :[Eesti] Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2010. - 39, [6] lk. koos kaantega : ill., kaart. - Bibliograafia lk. 37-39. - Osa teksti ja kokkuvõte inglise keeles
Raplamaa pärandkultuurist ; koostaja Jürgen Kusmin; Eesti Loodusfoto, 2007. - 174, [2] lk. : ill. - Bibliograafia artiklite lõpus.- Sisaldab registrit.

Lisaks on infot Teodor Lippmaa kohta ka jätkväljaandes Õpilaste kodu-uurimistöid / Eesti Noorsootöö Keskus ; koostaja ja toimetaja Ene Luka 1983 nr 6 lk 38-45 peatükis "Professor Teodor Lippmaa Rangu Nõmme uurijana" autor Haivo Lippus.

Pildigalerii kohtumiselt kirjanikega Märjamaal

Contra versus Lugeja
Märjamaal, 7. november 2012

Pildigaleriid kohtumiselt kirjanikega Märjamaa raamatukogus vaata siit.

Elektriautode kiirlaadija Märjamaal

Esmaspäeval, 1. oktoobril paigaldati Märjamaa keskväljakule esimesena Rapla maakonnas elektriautode kiirlaadimisseade. Rapla maakonnas paigaldatakse kiirlaadimiskohad veel Järvakandis, Kohilas ja Raplas.

Eesti elektromobiilsuse programmi kohta saab lugeda kodulehelt: http://www.elmo.ee

Ilmus Märjamaa Tunatoimkonna Toimetised nr 2

Märjamaa Tunatoimkonna Toimetistel ilmus järjekordne number.
Lugeda saab nr 2 siit.
Varasem number on loetav siin.
Märjamaa Tunatoimkonna Toimetiste toimetaja on Tõnu Mesila.

Eesti-Soome film "Puhastus" jõuab Märjamaa ekraanile

Teisipäeval, 25. septembril ja kolmapäeval, 26. septembril linastub Märjamaa kinos „Helk" Sofi Oksaneni romaani põhjal valminud film "Puhastus" (Eesti Taskafilmi ja Soome Solarisfilmi ühistöö).
Seansid algavad kell 17.00 ; 19.10 ; 21.20
(Film on eesti keeles).
Alla 14-aastastele lastele keelatud.
Loe arvamusi filmi kohta siit.
Sofi Oksaneni koduleht

NB! Lisaseansid teisipäeval 9. oktoobril 17.00; 19.10; 21.20 ja kolmapäeval 10. oktoobril 17.00; 19.10; 21.20
Jälgi kinokava Märjamaa valla kodulehelt sündmuste kalendrist.
Märjamaa rahvamaja koduleheküljelt kino ajakava

Ja siin väljavõte Märjamaa kinopiletite hindadest:
Täiskasvanud:2.60 eurot
Õpilased, üliõpilased, pensionärid: 1.60 eurot
Lapsed kuni 7 eluaastani: 0.60 eurot

V Nunnukonkurss ja Retseptitalgud Märjamaal

V Nunnukonkurss ja Retseptitalgud Märjamaa Rahvamajas 15.-16. september 2012.
(Tule tutvu ka Märjamaa raamatukogus oleva kirjandusega hoidistamise kohta).
15. sept.. kell: 10-12 Nunnunäituse hoidiste, retseptide ja seadete vastuvõtmine
Nunnunäituse I päev
12.00-17.00 Näituse väljapanekuga tutvumine
14.00-16.00 Töötoad: Soolased ja magusad suupisted furšettlauale. Juhendavad Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli õpetajad.

Nunnunäituse II päev
11.00 küpsetiste ja hoidiste degusteerimine, maitsetaimede näidislaud
13.00 väike sügiskontsert ja parimate tänamine
Vaimukad seaded sügisandidest

NB! Lisatud pildid esimesest päevast! Vaata pildigaleriid

Krista Kumbergi ettekanne Harri Jõgisalu loomingust

Märjamaa Nädalaleht avaldas kirjanik Harri Jõgisalu 90. sünnipäeval Krista Kumbergi poolt tehtud ettekande "Harri Jõgisalu kirjutab sellest, millesse ta usub".
Ettekanne on täies mahus loetav ajalehes Märjamaa Nädalaleht kahes jaos:
1. osa Märjamaa Nädalaleht nr 32
(5. september 2012 lk 4 )
2. osa Märjamaa Nädalaleht nr 33
(12. september 2012 lk 4)


Krista Kumberg Märjamaal 24.aug 2012 ettekannet tegemas. (foto: Jüri Kusmin)

Ajaloopärandi säilitamine külas- Sillaotsa Talumuuseum 30

Koostöökonverents „Ajaloopärandi säilitamine külas - Sillaotsa Talumuuseum 30“  13. september 2012. Märjamaa Rahvamajas

päevakord:

9.45 – 10.00, Hommikukohv,

10.00 - 10.15. Avamine,tervitused

10.15 – 10.35.  30  aastat koostööd kogukonnaga ajaloopärandi säilitamisel -  Kalju Idvand, Sillaotsa Talumuuseumi juhataja

10.35 – 10.55. ERM-i omakultuuride osakonna tegevusest - Külli Lupkin, Eesti Rahva muuseumi omakultuuride  osakonna juhata.

10.55 – 11.15. Järvakandi Klaasimuuseum 10 - Allan Kima, Järvakandi Klaasimuuseumi juhataja

11.15 – 11.30 Kohvipaus

11.30 – 11.50. Rapla maakokonna muuseumite koostöö -  Riina Annus, Mahtra Talurahvamuuseumi direktor

11.50 – 12.10. Pärandkultuuri kaardistamisest Eestis -  Jürgen Kusmin, RMK Läänemaa metskonna spetsialist.

12.10 - 12.30.  Moderaatori kokkuvõte -  Andrus Ristkok, Eesti Kodu-uurimise Seltsi esimees.

12.30 – 13.30. Lõunapaus – Rahvamaja kohvikus

13.30 – 13.50. Väikemuuseumite tulevikust - Heiki Pärdi,  Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor

13.50 – 14.10.  Aja õpetus Kaelase Kooli lastele Sillaotsa Talumuuseumis -  Neeme Ellermaa,  Kaelase Kooli psühholoog

14.10 -  14.30.  Vigala hariduselu 325 - Priit Kärsna, Vigala vallavanem

14.30 – 14.50.  Koduloo alane koostöö Rapla maakonnas - Age Tekku, Rapla Maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist

14.50 – 15.05 Kohvipaus

15.05 – 15.25. Kolme valla koostööst ajaloopärandi kasutamisel - Mart Järvik, Järvakandi vallavanem

15.25 -  15.45.  „Mõeldes Tagasi“  kodulooliste autorite koostöö hoidjana - Tõnis Tõnisson, Raplamaa Sõnumite peatoimetaja,

15.45 - 16.05.  Kogukonna osa ajaloopärandi säilitamisel - Eero Plamus, Märjamaa vallavanem

16.05 - 16.25.  Moderaatori kokkuvõte - Andrus Ristkok, Eesti Kodu-uurimise Seltsi esimees.

Soovitatav eelregistreerumine 7. septembrini meiliaadressil age.tekku@raplamv.ee või telefonidel  484 1137, 5349 6113.

Pildid Harri Jõgisalu 90. sünnipäeva tähistamisest

Pilte saab vaadata siit.
Fotod: Jüri Kusmin

Loe ka tänusõnu Harri Jõgisalu poolt.


Pildil: Harri Jõgisalu koos Märjamaa Gümnaasiumi direktori Andres Elmikuga.

Harri Jõgisalu äsjailmunud raamat müügil

Harri Jõgisalu uut äsjailmunud raamatut "Muistendid igavikust" saab osta Märjamaa Valla Raamatukogust reedel, 24. augustil alates kella 14.00-st.

Harri Jõgisalu 90

Reedel, 24. augustil tähistab eesti vanim tegevkirjanik Harri Jõgisalu 90. sünnipäeva.

Kirjanik elab Märjamaal ja jätkab aktiivselt kirjutamist. Hiljuti ilmus kirjastuselt Faatum Harri Jõgisalu juubeli puhuks raamat "Muistendid igavikust" (112 lk). Raamat räägib inimese ja looduse omavahelisest läbisaamisest ja arusaamadest tänapäeva ühiskonnas. Raamatu trükiarvud on tänapäeval väikesed. Võib vaid meenutada 1985. aastal (raamatus on ilmumisajaks märgitud 1984 a.) ilmunud Kihnu-ainelise raamatu "Maaleib" menu, mis tollal ilmus 24 000 eksemplari ja seda ei jätkunud kõigile lugejatele.
Õnnitlused auväärt eas kirjanikule!

Ajalehes "Sirp"Jaanus Vaiksoolt ilmunud artikkel siin. 

Märjamaa raamatukogu kõrval pakub silmailu harilik robiinia

Märjamaa raamatukogu juures hakkas enne  jaanipäeva  imeilusat õieilu näitama  harilik robiinia (tutntud rahvasuus ka valeakaatsia ja valge akaatsia nime all). Siis on ka need juuresolevad pildid tehtud. Täna, s.o. 4. juulil hakkab õiteaeg lõppema. Kirjutama ajendas aga hoopis ajakirjas "Maakodu" juulikuu numbris (lk.56-59) ilmunud põhjalik artikkel robiiniatest. Saame teada, et puu on pärit Põhja- ja Kesk-Ameerikast ning Euroopasse jõudis esmalt Prantsusmaale, kus teadusliku nime sai robiinia perekond kuningliku aedniku, prantslase Jean Robini (1550-1629) järgi. Puu on üsna kürmakartlik, seetõttu  nii suureks kasvanud puid just arvukalt Eestis ei leidu. Selle ilupuu mis Eesti külmas kliimas üsna haruldaselt suureks kasvanud on, päästis sae eest Märjamaa raamatukogu renoveerimise käigus valla aednik Evelyn Mänd.
Ajaleht "Nädaline" kirjutas sellest 2011 aasta 1. novembri numbris (lk.2)

Huvitav on nüüd teada saada, kes, millal ja mis põhjusel selle puu sinna kunagi on istutanud?