120 aastat Teodor Lippmaa sünnist

Professor Teodor Lippmaa (aastani 1925 Lipman), sündis 17. novembril 1892 Riias. 1925. aastal  lõpetas ta Tartu ülikooli loodusteaduskonna, 1926. aastast oli samas dotsent ja 1930. aastast botaanikainstituudi ja Botaanikaaia direktor.1939 valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Lippmaa tegeles paljude valdkondadega. Peaasjalikult uuris Eesti taimkatet ja taimekooslusi, samuti taimepigmentide ökofüsioloogiat, ta oli üks esimesi kromatograafilise adsorptsioonimeetodi kasutajaist. Tema eestvõttel alustati 1934. aastal Eesti taimkatte kaardistamist. Taimekoosluste uurimisel arendas sünuuside meetodit. Uuris Lapimaa, Alpide, Põhja-Ameerika ja Põhja-Ameerika taimekooslusi, taimede rakumahla värvaineid ning edendas Eesti looduskaitset. Aastatel 1935–1938 oli ta Looduskaitse Nõukogu esimees ning ühtlasi 1935. aastal üks Looduskaitseaduse eelnõu koostajaist. Aastatel 1939–1941 oli Loodusuurijate Seltsi esimees.

Lippmaa ja tema perekond hukkus 27. jaanuaril  1943. aastal Nõukogude Liidu lennukite õhurünnakus Tartule, kui ühe pommitaja miin kukkus Botaanikaaias asuvasse Lippmaade korterisse. Ellu jäi vaid tol hetkel majast eemal viibinud Endel Lippmaa. Teodor Lippmaa monument asub Tartus, Ülikooli Botaanikaaias. 1982. aastal professor Teodor Lippmaa mälestuseks püstitatud ausamba autor on Olav Männi.

Märjamaa vallas Rangu külast viis kilomeetrit loodes asub kuue ruutkilomeetri suuruse pinnaga Rangu nõmm, kuhu Tartu ülikooli botaanikaprofessor Teodor Lippmaa (1892-1943) rajas enne sõda loometsade uurimise statsionaari. Uudse metoodika järgi uuris ta seal põhjalikult metsakooslusi ja neid mõjutavaid ökoloogilisi tegureid. Rangu nõmm oli taimegeograafi ja taimefüsioloogia professori Teodor Lippmaa üks viimaseid väliuurimise alasid. Siin teostati uuringuid maa peal, samuti oli suure kuuse otsa ehitatud 22-meetri kõrgune vaatlusplatvorm. Suvise tööperioodi ajal elati lähedalasuvas Virita talus. Lippmaa surma tõttu poolelijäänud uuringud lõpetas tema õpilane bioloogiadoktor Liivia Reinomägi - Laasimer (1918-1988).

1977. aastal püstitati Eesti Looduskaitse Seltsi Märjamaa osakonna eestvõttel Rangu nõmmele mälestuskivi.


Kasulik lisalugemine:
Eesti Loodus : populaarteaduslik kuukiri: nr 11/2012
Jõgisalu, Harri. Muistendid igavikust; Faatum, 2012. - 111 lk. : ill. - Sisaldab bibliograafiat.
Lehed ja tähed : looduse ja teaduse aastaraamat 5, Vaim ja aeg :MTÜ Loodusajakiri, 2009. - 254, [2] lk. : ill. - Sisaldab registrit.
Loometsad: Raplamaal 11. septembril 2001 toimunud konverentsi materjale/[koostaja Jüri Ehrpais ; toimetaja ja eessõna autor Ivar Etverk]. - Rapla :[EestiMetsaselts], 2001. - 63 lk. : ill. – Bibliograafia ettekannete lõpus
Põder, Rein. Kahekesi maailmas :[lühiproosat]; Tallinn : Eesti Raamat, 1982. - 236 lk. : ill
Raplamaa: Rapla, Märjamaa, Raikküla vald. Loometsade riik; koostajad H. Kink, T. Petersoo; toimetajad A. - Tallinn :[Eesti] Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2010. - 39, [6] lk. koos kaantega : ill., kaart. - Bibliograafia lk. 37-39. - Osa teksti ja kokkuvõte inglise keeles
Raplamaa pärandkultuurist ; koostaja Jürgen Kusmin; Eesti Loodusfoto, 2007. - 174, [2] lk. : ill. - Bibliograafia artiklite lõpus.- Sisaldab registrit.

Lisaks on infot Teodor Lippmaa kohta ka jätkväljaandes Õpilaste kodu-uurimistöid / Eesti Noorsootöö Keskus ; koostaja ja toimetaja Ene Luka 1983 nr 6 lk 38-45 peatükis "Professor Teodor Lippmaa Rangu Nõmme uurijana" autor Haivo Lippus.