Rituaalid ja loitsud Vigala ja Märjamaa kandist

Leelastele toitu: niisama olid ka leelapsed olemas, kellele pidi midagi toidust andma. Kui muud ei ole anda, siis leeme pealt vahtu riisuda ja kulbiga leede visata. kui leelastele midagi ei anta, siis tulevat tuli ahjust välja ja põletavat kõik maja kõige varandusega ära.
/ERA II 23, 285(2)
Pruutpaar peab läbi tule sõitma: Kui pruutpaar kirikust koju sõidab, siis teevad kodused inimesed oma maa peale õlgedest tule tee peale ette ja pruutpaar sõidab läbi tule, siis ei hakka neile nõidus külge.
/ERA II 129, 151/2 (14)
Meieisapalve risttee ületamisel: Kui sellest teest üle minnakse, kus neli teeharu kokku tulevad, siis peab ühe hingetõmbamisega meieisa ära lugema selle tähenduseks, et kurivaim sinu kallale ei peaks saama.
/H III 18, 734(8)
Kiitja sõimamine kaitseb lapsi: Lastele mõjus väga ruttu sant sõna ja kuri silm. kui kiitjale kohe vastati, kas kuuldavalt ehk salaja: "Laku perset!", siis see võttis kurja mõju ära. Öeldi ka: "Sitta sulle suhu, soola silma, paska sulle paremasse lõuga!" Siis võis julge olla, et haigus külge ei hakka.
/ERA II 129, 472(4)
Õnnesoovijale vastamine: Kui kalaranda mindi, siis ei tohtinud minejatele head õnne soovida, kui keegi seda tegi, siis talle kästi head  ja paremat  (perset) lakkuda. Õnnesoov arvati õnne hoopis ära rikkuvat.
/ERA II 207, 476(229)



Ristid ja piiramine kaitsevad kurjade vaimude eest: Mihklipäeva hommikul käidi kolm korda ümber toa vastupäeva. Kus mulk ehk värav vastu tuli, sinna pandi roigastest rist, siis ei tulnud õnnetusi. Kurjad vaimud visati mihklipäeval taevast alla ja nad kipuvad sel päeval inimeste majadesse. Kui on ristid kaitseks, siis nad ei julge tulla.
/ERA II 207, 457/8 (66)
Külaline ei tohi söömata lahkuda: Kui keegi läheb teise peresse ja seal pererahvas sööb, siis ei tohi külaline söömise ajal ära minna, peab ootama, kuni pererahvas söönud saab. Muidu viib teiste leiva ja toidu jätku ära.
/ERA II 129, 552(48) Igal lapsel on oma ingel: Ristimata lapse juures pidi ikka tuli põlema. Seda lori ikka enne aeti, et kurivaim vahetab lapsed ära, ei tea, kas tal peaks seda võimu olema! Aga seda ma usun küll, et ingel lapse juures hoidjaks on, vaata, kuidas laps pehmesti kukub, ta ei saa haiget ühti.
Mu oma tütar oli, ei mäleta, kas kolmeaastane või vanem, kukkus ahju pealt maha kivipõranda peale, ei olnud kõige vähemat viga. Ma panin just ahju küdema, käterätik oli ahju otsas kuivamas, ütlesin lapsele: too see rätik sealt ära, suitseb seal mustaks. laps läks rätikut ära võtma, ta vaadanud, kui ilusti suits keriselt tuli, ei pannud tähele, astus redelipulga kõrvale ja kukkus maha. Ega ma näinud, kuidas ta kukkus, küsisin vanaisa käest: "Kassa nägid, kuidas ta alla tuli?". Isa ütles: "Nägin küll, ta astus redeli kõrva ja keerutas redeli all enne mitu ringi enne, kui maha kukkus." Eks seal oli ingel, kes teda käte peal keerutas, et ta haiget ei pidanud saama.
Seda pole kuulda, et lapsel kullatilgad sõrme otsas oleks. lapsi ikka suitsetati, kui nõiduse viga arvati olevat.
/ERA II 283, 358/9 (139) Hingedeaja kombed: Sügisel, kui ööd kõige pikemad on, peetakse hingede püha, sel ajal laotakse õled tuppa maha, et käimisest ega millegi asja mahakukkumisest kolinat ei oleks, et hinged, kes sel ajal haudadest koju tulevad, selle üle nurisema ei hakkaks. Ka ei raiuta ega pesta sel ajal. Hingede püha laupäeval pannakse kausid ja vaagnad roogadega kas kambrisse või laudi otstele hingede tarvis.
/ERA III 23, 780 >Vigala khk (1895)
Poolelt teelt tagasiminek: Kui keegi kodust välja läheb ja on midagi unustanud kaasa võtta, siis ümber pöörab ja koju tagasi läheb, juhtub talle sel päeval veel mingeid äpardusi. Äpardus eest võib pääseda, kui pärast tagasipööramist tükk aega kodus istutakse ja siis uuesti välja minnakse.
/E 8 9, 31(85) < Vigala khk (1932)
Ussipead kaitsevad kohtuskäijat: Kes enne jüripäeva ussipäid korjab, neid kolm tükki ehk üheksa tükki alati taskus kannab, ei selle peale kellegi hammas hakka. Rapla kihelkonnas Kuusiku külas elanud hiljuti vanamees, kes enne jüripäeva ussipäid korjanud ja olla alati kohtus käies teiste üle õiguse saanud. Ka Kõrvetaguse külas elanud vanaperemees, kes kõik kohtuskäigud oma kasuks võitnud, teised öelnud ta kohta, va Mardil on ussipea kuuekrae vahel.
/ERA II 73, 17/8(11)
Kasutatud kirjandus: Hiiemäe, R. "Kaitsemaagia eesti rahvausundis" (Pegasus, 2012)