Kogukonnablogi suleb oma uksed

Armsas kogukondlased!
Internetiavarused on täis võimalusi operatiivse info hankimiseks.
Aeg on edasi liikuda. Seoses sellega suleb blogi oma uudistevoo.
Tänan kõiki, kes aastate jooksul blogi jälgisid ning toimimisele kaasa aitasid. Otsingumootoritele jääb blogi endiselt avatuks!

Naiskodukaitse külalisõhtu Valgus 9. aprillil

Jumalateenistus Velise kirikus 4. aprillil

Teenistus Velise kirikus laupäeval, 4. aprillil kell: 14.00.
Teenib preester Kuldar Rajapu

Suure Lennu tulede tee 29. märtsil

Teatrietendus Sulu külamajas 27. märtsil

Märtsiküüditamise mälestushetk Märjamaal

Eelinfoks: Flora kammerkoori kevadkontsert 6. juunil

Põrgupõhja punkri avamine 28.veebruaril 2015

Fotod: Jüri Kusmin

Laupäeval, 28. veebruaril 2015 avati Vigala lähedal Tiduvere metsas pidulikult Põrgupõhja punkri rekonstruktsioon. Vigala vallavanema Priit Kärsna sõnul on see Eestis teine ehitusloa alusel ehitatud punker.
Põrgupõhja punker oli Relvastatud Vastupanu Liidu staabi punker.

Projekti eestvedaja on Vigala mees Martin Andreller, kes on rohkem tuntud kui metsavendluse uurijana ning töötab Tallinnas Okupatsioonide muuseumis kuraatorina.

Esmalt toimus mälestushetk Põrgupõhja punkri endises asukohas, pärja asetas Kaitseliidu Rapla Maleva esindaja, Naiskodukaitse poolt  mälestuskivi juurde mälestusküünal. Esines Vigala meeskvintett, seejärel suunduti veidi eemal asuva uue valminud punkri juurde. Naiskodukaitse Märjamaa jaoskonna naised pakkusid päeva lõpetuseks hernesuppi. Sündmusel osales enam kui 100 osavõtjat.

Punker asus Konuvere ja Vana-Vigala läheduses metsas. 31. detsembril 1947 ründas NKVD Põrgupõhja punkrit. Lahingus sai surma 2 metsavenda ja umbes 50 julgeolekumeest. Staabil õnnestus lahinguga taanduda.

8. septembril 2007 avati staabipunkri asukohas langenud metsavendadele mälestuskivi.

Pilte Põrgupõhja punkri avamiselt saab vaadata siit. Fotod Jüri Kusmin

Põrgupõhja punkri avamine 28. veebruaril

Oled oodatud Raplamaale, Vigalasse, Põrgupõhja punkri avamisele
28.02.2015 kell 13:00.

Sissejuhatuseks laulab Vigala Meeskvintett ja sellele järgnevad
sõnavõtud. Mõned pikemad, osad lühemad. Sõnavõttude järel on aeg asuda naiskodukaitsjate pakutava sooja söögiga keha kinnitama ja punkrit uudistama. Väikene schnaps "Lepiku-Liisu" või siis "Mets kohiseb" on samuti metsavendade mälestuseks olemas - kes soovib, saab toosti öelda. Jutuajamised ja vestlusringide moodustamised on oodatud!

Kui sa ei ole vanu sõpru tükil ajal näinud, siis sea sammud
Põrgupõhjale – kõik on seal!


Kuidas kohale tulla?

Aga palun (ja kui midagi küsida tahad siis helista: 50 37 152):

https://www.google.com/maps?z=16&t=h&q=loc%3A58.7855194444444%2C24.3401833333333

http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU82&user_id=at&punkt=519655.9,6516331.3&zoom=18913.3153933081&setlegend=UUKAT1_82=0,UUKAT1L_82=0,SHYBR_ALUS01=0,SHYBR_ALUS02=1&LANG=1

Militaarkoordinaadid: 35VLF4630019200 ehk 463 192

Film 1944 Märjamaa kinos juba 20. veebruaril

Märjamaa kinos 20. veebruar, 22. veebruar, 25. veebruar, 27. veebruar.
Seansi algus kell: 17.00, 19.00, 21.00

www.taska.ee

Kodulookonverents: Kohalik Kaitseliit

Vabariigi aastapäeva tähistamine Märjamaal

Bernhard Laipmanni mälestuskonverents 10. veebruaril

Harri Jõgisalu "Eesti vanasõnade juturaamat"

Harri Jõgisalu postuumselt ilmunud kodukandi loodus- ja pärimuslugude kogumik.
Raamat on müügil Märjamaa raamatukogus.
Hind: 5 eurot.

Jõulueelne jumalateenistus Velise kirikus 20. detsember

Naiskodukaitse algatusel koguti Märjamaal ja Vigalas sokke

Märjamaal ja Vigalas kokkukogutud sokid. Foto: Nele Pernits

Artikkel Naiskodukaitse kodulehel: Naiskodukaitsjate abiga on Ukrainasse saatmiseks kogutud üle 700 soki- ja kindapaari, veel on aega anda oma panus

Kogumispunktid olid avatud 1. detsembrini:
Märjamaa sotsiaalkeskus, Märjamaa vallavalitsus, Märjamaa rahvamaja, Laukna raamatukogu, Teenuse raamatukogu, Vana-Vigala raamatukogu, Kivi-Vigala raamatukogu, Sillaotsa talumuuseum, Valgu rahvamaja, Varbola rahvamaja, Haimre rahvamaja

Reedel jõuavad sokid-kindad Raplasse, kust need omakorda toimetatakse edasi.

Suured tänud kõigile tublidele kudujatele-annetajatele panustamaks Ukraina toetamisele.

Kogutud ja loetud - Märjamaa jaoskonna ja kõigi heade kudujate panus Ukraina toetuseks on 97 paari sokke ja kindaid. Maailmatuma suur aitäh kõigile!!!

Jõuluteemaline muuseumitund Sillaotsa talumuuseumis

Uus muuseumitund Sillaotsa Talumuuseumis! „JÕULUD RAHVAKALENDRI JÄRGI“ on uus muuseumitund koolide õpilastele. Õpime tundma jõulukombestikku, mängime unustatud jõuluaja mänge, laulame vanu laule, taltsutame jõulusokku, valame õnne, maitseme jõulumaiustusi ja taimeteed. Kuuldu–nähtu kohta täidame jõulukombestiku töölehed. Muuseumitunde pakume 8.–19. detsembrini. Suudame vastu võtta ühe klassi õpilased korraga.

Pilet 3 eurot

Palume registreeruda sillotsa@velise.ee, tel 48 97 764

LauluMehed 7. detsembril Sulu külamajas

Artikkel ajalehes Märjamaa Nädalaleht 10.detsember 2014 lk 3

Anne Aaspõllu akvarellide näitus Märjamaa raamatukogus

Johannes Kruusmann, Märjamaa vallast pärit piirivalvur, kes hukkus 1. detsembril 1924

Tänan siinkohal eelnevalt  südamest härra Toivo Hallast Märjamaalt, temalt saadud infota poleks seda artiklit  siin ilmunud! Samuti loodan südamest, et selguvad ka üksikasjad hauaplaadi sattumisest Märjamaa kalmistule (kas hauaplats on Kruusmannide perekonna rahula?). Samuti ootan infot, mis põhjustel ei maetud tookord Kruusmanni kodukohta vaid Rahumäe kalmistule.

Rahumäe kalmistult pärit Johannes Kruusmanni hauaplaat Märjamaa kalmistul
 (foto: Toivo Hallas)

 Johan Kruusmann (ka Johannes Kruusmann) sündis 29. septembril 1900 Nõmmealuste mõisas, Vaimõisas, Märjamaa vallas. Hukkus  1. detsembril 1924 Tallinnas,  oli Eesti piirivalvur.
Johannes Kruusmann oli pere kuuest lapsest kõige vanem. Tema vanemad olid Jüri Kruusmann ja Ann Kruusmann (Popp).

Johannes Kruusmanni emapoolne sugupuu

Matusetalitus Rahumäe kalmistul 4. detsember 1924

Artikkel ajakirjas Sõdur nr 51/52 1924, lk 29:

Reamees Johannes Kruusmann Piirivalve Tallinna jaoskonnast 

Reamees Johan Jüri p. Kruusmann Kruusmann teenis Vabadussõja ajal 1. diviisi staabis telefonistina. Ta astus 1. septembril 1924. aastal üleajateenijana piirivalvesse Tallinna jaoskonda Tallinna rajooni Tallinna kordonisse. Tema auaste oli reamees. Reamees Johan Jüri p. Kruusmann sündis 29. septembril 1900 a. Lääne maakonnas Märjamaa vallas Nõmmealuste mõisas. Langes öösel vastu 1. detsembrit teenistuse kohuste täitmisel kommunistilise-terroristilise röövsalga vägivalla ohvriks , olles Kadriorus Russalka ausamba lähedal valvel, kus temale ja ta kaaslasele valvurile kommunistide salk kallale tungis ja neilt sõjariistu ära võtta tahtis. Seda nähes hakkas Kruusmann end laskevalmis seadma, kuid ei jõudnud veel sõjariista tarvitusele võtta kui 8 terroristide kuuli teda surmavalt tabasid. Kruusmann'i jäid leinama tema kaasteenijad, vanemad, õed ja vend. Ta oli oma vanadele vanematele ainsaks toeks. Tema isa on lihtne mõisa tööline, kes oma igapäevasest teenistusest suurt perekonda peab ülal pidama. Vabadussõja ajal teenis Kruusmann 1-se diviisi staabis telefonistina. 1. detsembrist 1924 astus tema üleajateenijana piirivalve Tallinna teenistusesse, kus teda Tallinna rajooni Tallinna kordoni valvuriks määrati. Selle lühikese teenistuse aja jooksul näitas Kruusmann suurt huvi ja agarust järjel läks temal korda 5 korda salakaubitsejaid tabada, vaatamata selle peale, et tema varemalt temal igasugune vilumus esialgu puudus. Oma viljarikka tegutsemisega ja ustavusega võitis Kruusmann varsti peale Piirivalve teenistusse astumist ülemuse kui ka kaasteenijate lugupidamise ja poolehoiu.