Soome keele kursus algajatele Haimres

Haimre rahvamajas algavad soome keele kursused algajatele. Kursuse kestus on 12 õppekorda, korraga 2 tundi kaks korda nädalas.

Esimene kokkusaamine kolmapäeval, 6. märtsil kell 18.00

Õpetajaks on soomlanna  

Ulla Ollila.

Koolitus lõpeb 

aprillikuu lõpuks.

Muudatused Pärnu-Tallinn suunal bussiliikluses

Alates 1. märtsist 2013 on muudatused bussiliikluses Pärnu-Tallinn suunal.
AS SEBE kaugbussiliin nr 187

Pärnust kell 15.30 väljuv buss peatub Märjamaal kell 16.35, Tallinnas kell 17.45
(1. juuni-31. august (iga päev; 1. september- 31. mai käigus reedel ja pühapäeval)

Rohkem infot: www.peatus.ee

Kodulookonverentsi materjalid

Hiljutise ja varasemate Märjamaal toimunud kodulookonverentsi ettekannete ja materjalidega saab tutvuda Märjamaa valla kodulehel.

Fotonäitus Valgu külakeskuses

Valgu rahvamaja teatab: 

neljapäeval, 14. veebruaril kell 14.00 avatakse 

Valgu kontorihoone II korruse  fuajees TIINA AZOJANI 

juubelit tähistav fotonäitus: VALGU ELU

Näitus jääb avatuks 31. maini

IX MÄRJAMAA KODULOOKONVERENTS

Pühapäeval, 24. veebruaril 2013 

Märjamaa IX KODULOO­KONVERENTS

„TEEDEVÕRK JA POST LÄBI AJA" 

Päev algab:

10.00-10.20 Pidupäeva jumalateenistus Märjamaa kirikus

10.20-10.30 Pärgade asetamine kirikuvärav-monumendi juures

Konverents Märjamaa rahvamaja kinosaalis

10.30-10.40 Kogunemine rahvamajja. Tervituskohv
10.40-10.50 Konverentsi avamine. (Juhatab Jürgen Kusmin)
10.50-12.20 Valdo Praust „Märjamaa lähema ja kaugema ümbruse muinas- ja keskaegne teedevõrk sealse asustuse tugiluustikuna“
12.20-12.50 Sergei Seeland „Postijaamade võrk ja postikorraldus tsaariajal“ 
12.50-13.15 Kohvipaus. Seljasirutus
13.15-13.45 Elmo Viigipuu „Postikorraldusest EW ajal“
13.45-14.30 Tõnu Raid „Teedevõrgu areng tänase päevani“
14.30-15.00 Tänusõnad ja konverentsi lõpetamine

Märjamaa rahvamajas üleval temaatiline väljapanek Sillaotsa Talumuuseumi, Märjamaa koolimuuseumi, Tunatoimkonna ja erakogudest.

Sillaotsa Talumuuseumis avatakse kaks uut näitust

Luuvalupäeval avatakse Sillaotsa talumuuseumis kaks uut näitust.
Sillaotsa Talumuuseumis on võimalik vaadata alates laupäevast, 9. veebruarist kahte uut näitust.
Eesti Vabariigi 95. aastapäevaks valminud näitus "Velise vallavalitsuste tegemised aastatel 1918 -1944 Rahvusarhiivi materjalide põhjal" toob meieni teavet, millega Sillaotsa Talumuuseumis varem pole olnud võimalik tutvuda. Läbi aegade tegelesid Velise vallavalitsused väga erinevate kohustustega. Käske saadi põhiliselt Lääne Maakonnavalitsuselt.

Velise vallavalitsus kontrollis kodakondsusseaduse nõuete täitmist, korraldati vähempakkumise abil sildade ja teede ehitamist, koolide ehitamist ja remonti. Väljastati jahilube, registreeriti jalgrattaid ning väljastati nendele numbreid. Vallavalitsus oli nõus jagama avansina valla kirjataludele postimaksuvahendeid ja korraldas nende müüki. Kogus makse. Organiseeris lastele rõugete panemise ja, kui vaja, kaasas abiks politsei. Korraldas põllumeestele looduse mõjul tekkinud kahjude hüvitamiseks põllumajanduslaenu Eesti Pangast jne.
Harmooniumil musitseerib Helen Tammeste.

Enne selle näitusega tutvumist avatakse näituseküünis näitus "Joonistamine on vaatama õppimine".

Külastajaid oodatakse Sillaotsa Talumuuseumis 9. veebruaril kell 13.00

 

Uudise edastas 

muuseumipedagoog Liivi Miil

Vabariigi pojad ja tütred

Laupäeval kuulutas Jaan Krossi SA auhinnakomisjon neljandat korda välja Jaan Krossi kirjandusauhinna laureaadi, mille pälvis Rootsis ja Eestis elav kirjanik Enn Nõu.
Nõu sai auhinna kolmeosalise dokumentaalromaani «Vabariigi pojad ja tütred» eest, mis ilmus aastail 2010-2012. Romaani enam kui 1200 leheküljel antakse autori perekonnalugude kaudu kirjanduslikult haarav pilt Eesti inimeste saatusest 20. sajandil. Žürii otsuses rõhutatakse kogu Enn Nõu loomingu erakordset panust Eesti lähiajaloo mõistmisse.Enn Nõu sündis 1933. aastal Tallinnas ja elas alates 1944 Rootsis. Tema esimene romaan «Pidulik marss» (1968), milles kirjeldatakse Eesti NSV kujutluslikku vallutamist Rootsi vägede poolt, tõi pikaks ajaks kaasa ta loomingu keelustamise kodumaal. Romaanis «Koeratapja» (1988) käsitles Enn Nõu esimese kirjanikuna Otto Tiefi valitsuse tegevust 1944. aastal; seesama teema kerkib esile Jaan Krossi romaanis «Paigallend» (1998) kümme aastat hiljem. Enn Nõu on abielus kirjanik Helga Nõuga, kellega tal on kolm last. Kirjandusauhinna on arem saanud:Ain Kaalep, Mats Traat ja Jüri Hain. Auhinna üleandmine Nõule toimub Krossi sünniaastapäeval 19. veebruaril kell.

/allikas: Postimees/

Lisainfona juurde, et ajaloolises romaanis käsitletakse ka siinset Velise kanti Läänemaal. Nimelt oli Enn Nõu onu Eugen Nõu (1908-2004)  Velisel I rajooni politseikonstaabel aastatel 1934-1938. Aastal 1936. a. abiellus Eugen Nõu Velise vallasekretäri tütre Veera Koobasega 1942-1944 töötas Eugen Nõu Märjamaa jaoskonna politseikomissarina. Sõja ajal elas pere taas velisel. Edasi viis saatus üle mere Rootsi. Ühes paadis olnud Orgita Suurkülast pärit Heinrich Ots (1906-1991) on seda põgenemist kirjeldanud oma mälestustes. Oma dokumentaalromaanis "Vabariigi pojad ja tütred" kajastabki Enn Nõu oma suguvõsa saatust läbi erinevate põlvkondade. Soovitan lugeda!

Kolesõna 2012 on VALIDAATOR

ERRi uudisteportaali konkursil "Kolesõna 2012" osutus eelmise aasta kõige ebaõnnestunumaks sõnaks "validaator". Vaata konkursi kolesõnade pingerida Eesti Rahvusringhäälingu kodulehelt.

Vabamüürlaste aarded Vigalas

Vigala mehe Jaak Kuke sulest ilmus 2012. aastal raamat "Vabamüürlaste aarded Vigalas". See ajalooliste tõsielu sugemetega ilukirjanduslik teos on silmahakkav seetõttu, et leitud on omapärane turundusnipp oma kodupaiga tutvustamiseks. Läbi ajalooliste paikade ja tõestisündinud seikadega on läbipõimunud Indiani Jonesi stiilis aardejaht. Põnevuse tekitamiseks on sisse toodud vabamüürlaste temaatika. Loo põhisündmused toimuvad Kivi-Vigalasja on tihedalt seotud selle ajalooga. Romaani kirjutamise ajendiks oli kohaliku ajaloo ja väärtuste tutvustamine laiemale ringile. Paigad nii Eestis kui ka Saksamaal eksisteerivad, kuid millised neist on reaalsed ja millised mitte, see jääb juba lugeja välja uurida. Raamatusse on põimitud mitu teemat. Üks teema räägib meie loo kangelaste esivanematest, kes elasid Kivi-Vigalas nendel aegadel, kui siin oli suur ja võimas kants. Teine aga räägib tänapäeva vanadest, kes ajahamba puremisele proovivad vastu seista ning leiavad kohalikus noormehes väljundi enese unistuste väljaelamiseks. Raamatust leiame nii  Vigala valla vapi kui ka kiriku plaani, pliiatsijoonistusi Vigala vaadetega. Pildid raamatusse on joonistanud Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli vilistlane Diana Ossipova.
Kuuldavasti kavandab nii mõnigi selle raamatu lugeja juba suveks retke Kivi-Vigalasse, raamatus nimetatud sündmuspaika ise oma silmaga näha.
Ja lõpetuseks... Perekond Rennenkampfide rahula hauatähise raudplaadil on tõepoolest vabamüürlaste märgi kujutis...
Lugege raamatut ning häid avastusretki Kivi-Vigala ajaloolistes paikades. Kui hätta jääte, astuge sisse Kivi-Vigala raamatukokku, kus raamatus nimetatud raamatukogu juhataja Mai teile veel ühtteist põnevat Vigala ajaloost pajatada võib, niisamuti ka kiriku kellameest kohates

Pii elu

Yann Marteli romaani "Pii elu" põhjal  valminud samanimelist filmi "Pii elu" on võimalik vaadata Märjamaa kinos pühapäeval, 27. jaanuaril kell 17.00;19.10 ja 21.20. Film on 11 Oscari nominent.

Esmatrükk eesti keeles ilmus 2005. aastal kirjastuselt Pegasus. 2012. aastal ilmus samalt kirjastuselt uus trükk.

Raamat on auhinnatud 2002. aastal Brookeri auhinnaga.

Otsija lugu

Aleksander Maastiku raamat "Otsija lugu" (Elmatar, 2009) sisaldab kunstnikuhingega eestlase kirju Austraaliast kodumaale 1927-1937. Raamat sobib lugemiseks ja mõtisklemiseks tänapäeva. Ka praegu on Eestis ajad, kus minnakse Austraaliasse otsima paremat elujärge. Ka see parem elu ka tõeks osutub? Mitte alati.
Loe Tiit Pruuli artiklit raamatu kohta ka reisiajakirjast Go .

Mõned autori iseäralikud väljavõtted raamatust: ...Femantleis käisin vaatamas, kuidas remonditöölised tööd teevad, sest Eestis räägitakse, et nad on imeloomad, kes hiigla kiirusega töötavad. Pean tunnistama, et nad on harilikud inimesed nagu meiegi ja ei tee päevas sugugi rohkem tööd, kui meil Eestis (lk 41)....Loomaaeda võtab rahvas söögikorvid kaasa. Puhvetist toovad keevat vett, valmistavad kohvi ja teed. Istuvad maha, söövad ja joovad nagu meil metsas (lk 51)....Kui küsivad, kuidas teile meeldib, pead ikka ütlema "Oh, it`s very nice!", aga kui laidad, siis ta sinuga enam ei räägi. Austraallased on väga lapsikud. nemad tahavad kiitust (lk 80)...eestlane on liig kade ja kihvtine igal pool, siinsed eestlased kisuvad endi keskel alati. Parem on nendest eemale hoida (lk 81)....Kui keegi küsib teilt, kuidas Austraalias elu on, siis tõesti ma ei tea veel isegi ehk küll juba kolm kuud siin olen olnud. Üks, mis öelda võin, on see, et inglise keelt peab natuke mõistma, et kuidagimoodi võid ise kohta otsida. Umbkeelsetel ei soovita seda reisi nii kergelt ette võtta, õppigu enne keelt ja siis tulgu....Ah  soo, Viletchka, mis puutub aluspesusse, siis ära seda endale tee. Siin  euroopa  pesu ei kanta...Mis puutub meeste pessse,  siis siin euroopa särke ja aluspüks ei kanta (lk 82-83)...Naisterahvad saavad kergesti kohta, kas kohe järgmisel päeval, kui siia on jõudnud. Eestist võiksid kas või kõik naised siia tulla, kohti jääks ülegi, aga meestega on lugu teistsugune. Keel, see on väga tarvilik (lk 193)...

Rahvakogu

Rahvakogu on kõigile soovijatele avatud algatus, millega ühisloome viisil valmistatakse ette muudatusettepanekuid valimisseaduste, erakonnaseaduse ja teiste demokraatia tulevikuga seotud küsimuste lahendamiseks Eestis. Täpsemalt keskendub Rahvakogu viiele küsimusele: valimissüsteem, erakondadevahelise konkurentsi avatus ja parteide sisedemokraatia, erakondade rahastamine, kodanike osalemisvõimalused poliitikate kujundamises valimiste vahel ning ühiskondliku ruumi politiseerimise ja sundparteistamise pidurdamine.

Rahvakogu asub aadressil: http://www.rahvakogu.ee/

Lapibutiik avas Märjamaal uksed

 Velisel Kirna külas elav tragi ja hakkaja Airi Evestus avas Märjamaal Pärnu mnt. 67 2. korrusel. Airi on juba aastaid end lapitööalal koolitanud ja ka ise koolitust jaganud. Kodus kitsaks jäänud töötuba otsustati laiendada Märjamaale.
Lapibutiigi tegemistest saab lugeda kodulehelt: http://www.lapibutiik.ee/kontakt/
facebookist: https://www.facebook.com/LapiButiik
Samuti lapitehnilisest blogist: Sutsukese lapitehnika

Lapibutiik on avatud teisipäevast laupäevani.
Airi juhendab lapitööringi ka Valgus. Täpsem info Lapibutiigi kodulehel.
Jõudu ja jaksu Airile!

Wabariigi viimased sõdurid

Eelmise sajandi lõpul otsustasid ajakirjanikud Virkko Lepassalu ja Ilmar Palli uurida lähemalt metsavendluse teemat ja seda sootuks teisel moel kui tavaliselt: lugude üles tähendamisel keskenduti arhiivimaterjalide ja okupantide paljuski kahtlaste dokumentide asemel pigem usutlustele sündmustes vahetult osalenute ning pealtnägijatega. Raamat koosneb ajakirjanduses ilmunud artiklites ja fotomaterjalidest, mis täiendavaks lugemiseks ajalooraamatutele.

Raamatust leiab muuhulgas ka pealkirja alt : "Pillihelid ja püssipaugud: verised varrud Märjamaal" loo Loigu Jaani varrudest 1945. aasta 9. detsembril Velise vallas Ligeda külas Loigu talus. 

Artikkel ilmus esmakordselt lühendatul kujul 15. märtsil 2007 ajalehes Maaleht.

Head soovid uueks aastaks!