laupäev, 26. jaanuar 2013

Vabamüürlaste aarded Vigalas

Vigala mehe Jaak Kuke sulest ilmus 2012. aastal raamat "Vabamüürlaste aarded Vigalas". See ajalooliste tõsielu sugemetega ilukirjanduslik teos on silmahakkav seetõttu, et leitud on omapärane turundusnipp oma kodupaiga tutvustamiseks. Läbi ajalooliste paikade ja tõestisündinud seikadega on läbipõimunud Indiani Jonesi stiilis aardejaht. Põnevuse tekitamiseks on sisse toodud vabamüürlaste temaatika. Loo põhisündmused toimuvad Kivi-Vigalasja on tihedalt seotud selle ajalooga. Romaani kirjutamise ajendiks oli kohaliku ajaloo ja väärtuste tutvustamine laiemale ringile. Paigad nii Eestis kui ka Saksamaal eksisteerivad, kuid millised neist on reaalsed ja millised mitte, see jääb juba lugeja välja uurida. Raamatusse on põimitud mitu teemat. Üks teema räägib meie loo kangelaste esivanematest, kes elasid Kivi-Vigalas nendel aegadel, kui siin oli suur ja võimas kants. Teine aga räägib tänapäeva vanadest, kes ajahamba puremisele proovivad vastu seista ning leiavad kohalikus noormehes väljundi enese unistuste väljaelamiseks. Raamatust leiame nii  Vigala valla vapi kui ka kiriku plaani, pliiatsijoonistusi Vigala vaadetega. Pildid raamatusse on joonistanud Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli vilistlane Diana Ossipova.
Kuuldavasti kavandab nii mõnigi selle raamatu lugeja juba suveks retke Kivi-Vigalasse, raamatus nimetatud sündmuspaika ise oma silmaga näha.
Ja lõpetuseks... Perekond Rennenkampfide rahula hauatähise raudplaadil on tõepoolest vabamüürlaste märgi kujutis...
Lugege raamatut ning häid avastusretki Kivi-Vigala ajaloolistes paikades. Kui hätta jääte, astuge sisse Kivi-Vigala raamatukokku, kus raamatus nimetatud raamatukogu juhataja Mai teile veel ühtteist põnevat Vigala ajaloost pajatada võib, niisamuti ka kiriku kellameest kohates

teisipäev, 22. jaanuar 2013

Pii elu

Yann Marteli romaani "Pii elu" põhjal  valminud samanimelist filmi "Pii elu" on võimalik vaadata Märjamaa kinos pühapäeval, 27. jaanuaril kell 17.00;19.10 ja 21.20. Film on 11 Oscari nominent.

Esmatrükk eesti keeles ilmus 2005. aastal kirjastuselt Pegasus. 2012. aastal ilmus samalt kirjastuselt uus trükk.

Raamat on auhinnatud 2002. aastal Brookeri auhinnaga.

esmaspäev, 21. jaanuar 2013

Otsija lugu

Aleksander Maastiku raamat "Otsija lugu" (Elmatar, 2009) sisaldab kunstnikuhingega eestlase kirju Austraaliast kodumaale 1927-1937. Raamat sobib lugemiseks ja mõtisklemiseks tänapäeva. Ka praegu on Eestis ajad, kus minnakse Austraaliasse otsima paremat elujärge. Ka see parem elu ka tõeks osutub? Mitte alati.
Loe Tiit Pruuli artiklit raamatu kohta ka reisiajakirjast Go .

Mõned autori iseäralikud väljavõtted raamatust: ...Femantleis käisin vaatamas, kuidas remonditöölised tööd teevad, sest Eestis räägitakse, et nad on imeloomad, kes hiigla kiirusega töötavad. Pean tunnistama, et nad on harilikud inimesed nagu meiegi ja ei tee päevas sugugi rohkem tööd, kui meil Eestis (lk 41)....Loomaaeda võtab rahvas söögikorvid kaasa. Puhvetist toovad keevat vett, valmistavad kohvi ja teed. Istuvad maha, söövad ja joovad nagu meil metsas (lk 51)....Kui küsivad, kuidas teile meeldib, pead ikka ütlema "Oh, it`s very nice!", aga kui laidad, siis ta sinuga enam ei räägi. Austraallased on väga lapsikud. nemad tahavad kiitust (lk 80)...eestlane on liig kade ja kihvtine igal pool, siinsed eestlased kisuvad endi keskel alati. Parem on nendest eemale hoida (lk 81)....Kui keegi küsib teilt, kuidas Austraalias elu on, siis tõesti ma ei tea veel isegi ehk küll juba kolm kuud siin olen olnud. Üks, mis öelda võin, on see, et inglise keelt peab natuke mõistma, et kuidagimoodi võid ise kohta otsida. Umbkeelsetel ei soovita seda reisi nii kergelt ette võtta, õppigu enne keelt ja siis tulgu....Ah  soo, Viletchka, mis puutub aluspesusse, siis ära seda endale tee. Siin  euroopa  pesu ei kanta...Mis puutub meeste pessse,  siis siin euroopa särke ja aluspüks ei kanta (lk 82-83)...Naisterahvad saavad kergesti kohta, kas kohe järgmisel päeval, kui siia on jõudnud. Eestist võiksid kas või kõik naised siia tulla, kohti jääks ülegi, aga meestega on lugu teistsugune. Keel, see on väga tarvilik (lk 193)...

pühapäev, 20. jaanuar 2013

Rahvakogu

Rahvakogu on kõigile soovijatele avatud algatus, millega ühisloome viisil valmistatakse ette muudatusettepanekuid valimisseaduste, erakonnaseaduse ja teiste demokraatia tulevikuga seotud küsimuste lahendamiseks Eestis. Täpsemalt keskendub Rahvakogu viiele küsimusele: valimissüsteem, erakondadevahelise konkurentsi avatus ja parteide sisedemokraatia, erakondade rahastamine, kodanike osalemisvõimalused poliitikate kujundamises valimiste vahel ning ühiskondliku ruumi politiseerimise ja sundparteistamise pidurdamine.
Rahvakogu asub aadressil: http://www.rahvakogu.ee/

laupäev, 19. jaanuar 2013

Lapibutiik avas Märjamaal uksed

 Velisel Kirna külas elav tragi ja hakkaja Airi Evestus avas Märjamaal Pärnu mnt. 67 2. korrusel. Airi on juba aastaid end lapitööalal koolitanud ja ka ise koolitust jaganud. Kodus kitsaks jäänud töötuba otsustati laiendada Märjamaale.
Lapibutiigi tegemistest saab lugeda kodulehelt: http://www.lapibutiik.ee/kontakt/
facebookist: https://www.facebook.com/LapiButiik
Samuti lapitehnilisest blogist: Sutsukese lapitehnika

Lapibutiik on avatud teisipäevast laupäevani.
Airi juhendab lapitööringi ka Valgus. Täpsem info Lapibutiigi kodulehel.
Jõudu ja jaksu Airile!

Wabariigi viimased sõdurid

Eelmise sajandi lõpul otsustasid ajakirjanikud Virkko Lepassalu ja Ilmar Palli uurida lähemalt metsavendluse teemat ja seda sootuks teisel moel kui tavaliselt: lugude üles tähendamisel keskenduti arhiivimaterjalide ja okupantide paljuski kahtlaste dokumentide asemel pigem usutlustele sündmustes vahetult osalenute ning pealtnägijatega. Raamat koosneb ajakirjanduses ilmunud artiklites ja fotomaterjalidest, mis täiendavaks lugemiseks ajalooraamatutele.
Raamatust leiab muuhulgas ka pealkirja alt : "Pillihelid ja püssipaugud: verised varrud Märjamaal" loo Loigu Jaani varrudest 1945. aasta 9. detsembril Velise vallas Ligeda külas Loigu talus. 

Artikkel ilmus esmakordselt lühendatul kujul 15. märtsil 2007 ajalehes Maaleht.