Marko Mihkelson kõneleb julgeolekust Eestis ning sõjast Ukrainas

Teisipäeval, 14. oktoobril kell 18.00 Märjamaa rahvamaja kinosaalis kõneleb Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson  teemal "Eesti julgeolek ning sõda Ukrainas". 

Marko Mihkelson on avaldanud varasemalt raamatu: 
Venemaa: valguses ja varjus; [toimetanud ja eessõna tõlkinud Kalev Lattik ; eessõna: Andrei Nekrassov ; kaane kujundanud Mari Kaljuste ; esikaane foto: Tõnu Noorits],  Tallinn : Varrak, 2010 ([Lohkva (Tartumaa)] : Greif),  Harjumaa, 262, [1] lk., [16] lk. ill. : ill. ; 21 cm

Tallinna Keskraamatukogu lugejatele on e-raamatule ligipääs siin.

Arvo Valtoni aforismikogu esitlus Märjamaa Valla Raamatukogus

Reedel, 13. septembril kell 17.00 esitleb Arvo Valton 

Märjamaa Valla Raamatukogu saalis äsjailmunud aforismikogu (Kogutud teosed 22)

Pildid Harri Jõgisalu raamatu "Liisi, Kaspar ja teised kiisud" esitluselt

Pilte raamatu esitluselt saab vaadata siit
pildigaleriist.
Fotod: Jüri Kusmin

Lihavõtted

Lihavõtted (Grenader, 2012)

Rahvasuus on käibel palju nimesid lihavõtete kohta. Eestikeelne nimetus lihavõtted on mälestus katoliiklikust ajajärgust Eestimaal ning märgib kreeka- ja roomakatoliku kiriku 40-päevase paastuaja lõppemist, millest alates sai jälle liha võtta. Paast algas vastlapäevast. Eestimaa põhja- ja lõunaosas valitsevad teatud eripärad pühade tähistamisel. Lihavõteteks munade keetmine muutus üldiseks alles 1920-ndatel aastatel.

Raamatusse Lihavõtted (Grenader, 2012) on koondatud rahvatraditsiooni ja kommete seletuse kõrval mänge, meisterdamist, toiduretsepte ja lauluviise urbepäevaks ning kiigel laulmiseks.

2014. aastal on 1. ülestõusmispüha 20. aprillil. Loe rohkem pühade kohta andmebaasist BERTA.

Vabariigi pojad ja tütred

Laupäeval kuulutas Jaan Krossi SA auhinnakomisjon neljandat korda välja Jaan Krossi kirjandusauhinna laureaadi, mille pälvis Rootsis ja Eestis elav kirjanik Enn Nõu.
Nõu sai auhinna kolmeosalise dokumentaalromaani «Vabariigi pojad ja tütred» eest, mis ilmus aastail 2010-2012. Romaani enam kui 1200 leheküljel antakse autori perekonnalugude kaudu kirjanduslikult haarav pilt Eesti inimeste saatusest 20. sajandil. Žürii otsuses rõhutatakse kogu Enn Nõu loomingu erakordset panust Eesti lähiajaloo mõistmisse.Enn Nõu sündis 1933. aastal Tallinnas ja elas alates 1944 Rootsis. Tema esimene romaan «Pidulik marss» (1968), milles kirjeldatakse Eesti NSV kujutluslikku vallutamist Rootsi vägede poolt, tõi pikaks ajaks kaasa ta loomingu keelustamise kodumaal. Romaanis «Koeratapja» (1988) käsitles Enn Nõu esimese kirjanikuna Otto Tiefi valitsuse tegevust 1944. aastal; seesama teema kerkib esile Jaan Krossi romaanis «Paigallend» (1998) kümme aastat hiljem. Enn Nõu on abielus kirjanik Helga Nõuga, kellega tal on kolm last. Kirjandusauhinna on arem saanud:Ain Kaalep, Mats Traat ja Jüri Hain. Auhinna üleandmine Nõule toimub Krossi sünniaastapäeval 19. veebruaril kell.

/allikas: Postimees/

Lisainfona juurde, et ajaloolises romaanis käsitletakse ka siinset Velise kanti Läänemaal. Nimelt oli Enn Nõu onu Eugen Nõu (1908-2004)  Velisel I rajooni politseikonstaabel aastatel 1934-1938. Aastal 1936. a. abiellus Eugen Nõu Velise vallasekretäri tütre Veera Koobasega 1942-1944 töötas Eugen Nõu Märjamaa jaoskonna politseikomissarina. Sõja ajal elas pere taas velisel. Edasi viis saatus üle mere Rootsi. Ühes paadis olnud Orgita Suurkülast pärit Heinrich Ots (1906-1991) on seda põgenemist kirjeldanud oma mälestustes. Oma dokumentaalromaanis "Vabariigi pojad ja tütred" kajastabki Enn Nõu oma suguvõsa saatust läbi erinevate põlvkondade. Soovitan lugeda!

Vabamüürlaste aarded Vigalas

Vigala mehe Jaak Kuke sulest ilmus 2012. aastal raamat "Vabamüürlaste aarded Vigalas". See ajalooliste tõsielu sugemetega ilukirjanduslik teos on silmahakkav seetõttu, et leitud on omapärane turundusnipp oma kodupaiga tutvustamiseks. Läbi ajalooliste paikade ja tõestisündinud seikadega on läbipõimunud Indiani Jonesi stiilis aardejaht. Põnevuse tekitamiseks on sisse toodud vabamüürlaste temaatika. Loo põhisündmused toimuvad Kivi-Vigalasja on tihedalt seotud selle ajalooga. Romaani kirjutamise ajendiks oli kohaliku ajaloo ja väärtuste tutvustamine laiemale ringile. Paigad nii Eestis kui ka Saksamaal eksisteerivad, kuid millised neist on reaalsed ja millised mitte, see jääb juba lugeja välja uurida. Raamatusse on põimitud mitu teemat. Üks teema räägib meie loo kangelaste esivanematest, kes elasid Kivi-Vigalas nendel aegadel, kui siin oli suur ja võimas kants. Teine aga räägib tänapäeva vanadest, kes ajahamba puremisele proovivad vastu seista ning leiavad kohalikus noormehes väljundi enese unistuste väljaelamiseks. Raamatust leiame nii  Vigala valla vapi kui ka kiriku plaani, pliiatsijoonistusi Vigala vaadetega. Pildid raamatusse on joonistanud Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli vilistlane Diana Ossipova.
Kuuldavasti kavandab nii mõnigi selle raamatu lugeja juba suveks retke Kivi-Vigalasse, raamatus nimetatud sündmuspaika ise oma silmaga näha.
Ja lõpetuseks... Perekond Rennenkampfide rahula hauatähise raudplaadil on tõepoolest vabamüürlaste märgi kujutis...
Lugege raamatut ning häid avastusretki Kivi-Vigala ajaloolistes paikades. Kui hätta jääte, astuge sisse Kivi-Vigala raamatukokku, kus raamatus nimetatud raamatukogu juhataja Mai teile veel ühtteist põnevat Vigala ajaloost pajatada võib, niisamuti ka kiriku kellameest kohates

Pii elu

Yann Marteli romaani "Pii elu" põhjal  valminud samanimelist filmi "Pii elu" on võimalik vaadata Märjamaa kinos pühapäeval, 27. jaanuaril kell 17.00;19.10 ja 21.20. Film on 11 Oscari nominent.

Esmatrükk eesti keeles ilmus 2005. aastal kirjastuselt Pegasus. 2012. aastal ilmus samalt kirjastuselt uus trükk.

Raamat on auhinnatud 2002. aastal Brookeri auhinnaga.

Otsija lugu

Aleksander Maastiku raamat "Otsija lugu" (Elmatar, 2009) sisaldab kunstnikuhingega eestlase kirju Austraaliast kodumaale 1927-1937. Raamat sobib lugemiseks ja mõtisklemiseks tänapäeva. Ka praegu on Eestis ajad, kus minnakse Austraaliasse otsima paremat elujärge. Ka see parem elu ka tõeks osutub? Mitte alati.
Loe Tiit Pruuli artiklit raamatu kohta ka reisiajakirjast Go .

Mõned autori iseäralikud väljavõtted raamatust: ...Femantleis käisin vaatamas, kuidas remonditöölised tööd teevad, sest Eestis räägitakse, et nad on imeloomad, kes hiigla kiirusega töötavad. Pean tunnistama, et nad on harilikud inimesed nagu meiegi ja ei tee päevas sugugi rohkem tööd, kui meil Eestis (lk 41)....Loomaaeda võtab rahvas söögikorvid kaasa. Puhvetist toovad keevat vett, valmistavad kohvi ja teed. Istuvad maha, söövad ja joovad nagu meil metsas (lk 51)....Kui küsivad, kuidas teile meeldib, pead ikka ütlema "Oh, it`s very nice!", aga kui laidad, siis ta sinuga enam ei räägi. Austraallased on väga lapsikud. nemad tahavad kiitust (lk 80)...eestlane on liig kade ja kihvtine igal pool, siinsed eestlased kisuvad endi keskel alati. Parem on nendest eemale hoida (lk 81)....Kui keegi küsib teilt, kuidas Austraalias elu on, siis tõesti ma ei tea veel isegi ehk küll juba kolm kuud siin olen olnud. Üks, mis öelda võin, on see, et inglise keelt peab natuke mõistma, et kuidagimoodi võid ise kohta otsida. Umbkeelsetel ei soovita seda reisi nii kergelt ette võtta, õppigu enne keelt ja siis tulgu....Ah  soo, Viletchka, mis puutub aluspesusse, siis ära seda endale tee. Siin  euroopa  pesu ei kanta...Mis puutub meeste pessse,  siis siin euroopa särke ja aluspüks ei kanta (lk 82-83)...Naisterahvad saavad kergesti kohta, kas kohe järgmisel päeval, kui siia on jõudnud. Eestist võiksid kas või kõik naised siia tulla, kohti jääks ülegi, aga meestega on lugu teistsugune. Keel, see on väga tarvilik (lk 193)...

Wabariigi viimased sõdurid

Eelmise sajandi lõpul otsustasid ajakirjanikud Virkko Lepassalu ja Ilmar Palli uurida lähemalt metsavendluse teemat ja seda sootuks teisel moel kui tavaliselt: lugude üles tähendamisel keskenduti arhiivimaterjalide ja okupantide paljuski kahtlaste dokumentide asemel pigem usutlustele sündmustes vahetult osalenute ning pealtnägijatega. Raamat koosneb ajakirjanduses ilmunud artiklites ja fotomaterjalidest, mis täiendavaks lugemiseks ajalooraamatutele.

Raamatust leiab muuhulgas ka pealkirja alt : "Pillihelid ja püssipaugud: verised varrud Märjamaal" loo Loigu Jaani varrudest 1945. aasta 9. detsembril Velise vallas Ligeda külas Loigu talus. 

Artikkel ilmus esmakordselt lühendatul kujul 15. märtsil 2007 ajalehes Maaleht.

Lugemissoovitused

Raamatusoovitused, mida soovitatav lugeda.
Arvamuslugu 25. detsembri Postimehe lisast AK.

Mathuralt ilmus uus luulekogu

Üle kolme aasta on taas Mathuralt ilmunud uus luulekogu "Kumalasepäev". Kogu kätkeb endas nii luulet kui mõtisklusi. Raamat sisaldab ka luuletuse «Igal hommikul ärkan justkui unest», mis esitati 2012. aastal Juhan Liivi luulepreemia nominendiks ning Andres Ehini mälestuseks kirjutatud luuletuse «Kui mind kõnetab taevane rändur».

Loe rohkem Mathura kodulehelt.

Ilmus raamat "Eesti linnade plaanid 1584-2011"

Ilmus Tõnu Raidi koostatud raamat "Eesti linnade plaanid 1584-2011". Eesti linnaplaanide raamatus on antud avalikku kasutusse kõigi Eesti ajalooliste linnade plaanid, mis siiani on olnud erinevates kohtades laiali ning mida seetõttu on väga vähe uuritud ja kasutatud. Raamatus on esitatud üle 280 linnaplaani, üle kolmandiku neist avaldatakse trükis esmakordselt. Avaldatud linnaplaanid on varustatud selgitava info ja kommentaariga.

Tänini on selgusetu, kui palju on üldes Eestile olulist kaardi- ja plaanimaterjali kogujate erakogudes ja perekonna- või isikuarhiivides, sest sellist andmebaasi pole veel loodud. 

Lähemalt raamatust ja Eesti linnade kaartide ajaloost saab lugeda detsembrikuu ajalehest KesKus ajaloorubriigist lk. 42-43.

Leo Villand:kultuurile pühendatud elu

Ilmunud on Emakeeleõpetuse Infokeskuste toimetised nr 7: Leo Villand: kultuurile pühendatud elu (Tallinna  Ülikool, 2012). Raamat sisaldab artikleid ja bibliograafiat tunnustatud pedagoogikateadlase, "kirjandiõpetuse isaks" tituleeritud Leo Villandist (1928-2010). Mälestusi jagavad raamatus tema kolleegid, õpilased ja lähikondsed.
Lisaks erialatööle, korraldas Leo Villand rohkelt kultuuriloolisi reise. Omapäraselt jagas ta ekskursioonid kaheks: on ameerika meetod ja jaapani meetod. Jaapani meetod on tulle bussis välja, kõndida ja jalgu sirutada. Ameerika meetod on sõita bussiga kohale, visata pilk läbi bussiakna välja, öelda ahah ja edasi sõita...

Sillaotsal lauldi ühiselt regivärsilist poeemi Püha Rist

Heikki-Rein Veromann, Anne Maasik,  Mikk Sarv

Sillaotsa Talumuuseum lõpetas oma 30. juubeliaasta kontserdiga. Ettekandele tuli regilaulu vormis Villem Ridala poeem "Püha Rist" Anne Maasiku, Mikk Sarve ja Heikki-Rein Veromanni eestlaulmisel. Kaasa laulis ka kogu kuulajaskond.

Ridala, V. "Püha Rist"
(Eesti Kirikute Nõukogu, 2005)
Raamatu on illustreerinud Reti Saks ja  Inge Kudisiim.

Keeleteadlane ja kirjamees Villem Ridala  Wilhelm Grünthal alustas poeemi 1931. aastal ning kaante vahele jõudis see 2005. aastal. Regivärsivormis kirjutatud 27 000 värsiline poeem "Püha Rist" jutustab nelja Uue Testamendi evangeeliumi põhjal Jeesuse elust. Eesti Kirikute Nõukogu juures moodustati raamatu väljaandmiseks 12-liikmeline toimetuskolleegium, kuhu kuulusidd tuntud ja tunnustatud teoloogid ning rahvaluuleteadlased üle kogu Eesti (Ingrid Rüütel, Toomas Paul, Vello Salo, ka TÜ VKA rektor Anzori Barkalaja).

Loe ka Mikk Sarve blogist regivärsi pühadusest ja tähenduslikkusest.

Harri Jõgisalu raamatuesitlus 1. novembril

Neljapäeval, 1. novembril algusega  kell 17.00
Märjamaa Valla Raamatukogus Harri Jõgisalu raamatu “Muistendid igavikust" esitlus.
Kõik huvilised oodatud!

Karl Ristikivi 100. sünniaastapäev

Arhiivimaterjalidest leiti senitundmatu Ristikivi käsikiri.

"Imede saar" 

Karl Ristikivi kohta loe rohkem Karl Ristikivi Seltsi kodulehelt.

See, kellele on vähe antud, kannab seda oma südame kohal. See, kellele on palju antud, pillab kõik käest maha...

Raamatusoovitus: Joogivesi ja meie

Eesti veespetsialisti Sepp, Erna raamat "Joogivesi ja meie" (Ilo, 2007) annab põhjaliku ülevaate joogivee olemusest ja kasulikkusest. Millist vett on kasulik juua? Kui "elus" on kraanivesi? Kas "pühitsetud" veel on vägi? Kas veel on mälu? Kui kasulik on pudelivesi? Mis asi mineraalvesi? Hõbevesi- looduslik antibiootikum? Positiivse energiaga "lausutud" vesi? Vesi on üks saladuslikum aine maailmas.
Põhjalik, rohkete faktide ja teduslikult argumenteeritud raamat kõigile joogivee tarbijatele.

Lugemissoovitus: Ringkäik kodumajas: eraelu lühilugu

Bill Bryson "Ringkäik kodumajas: eraelu lühilugu" (Pegasus, 2011). Raamat avab väga põhjalikult ja detailselt argielu tahke. Maailmas on kirjutatud palju raamatuid sõdadest ja lahingutest, kuid sajandite jooksul toimunud inimeste püüdlustest oma eraelu mugavamaks muuta, pole senini põhjalikult käsitletud. Autor sai idee oma äsjasoetatud vanas majas ringi kõndides. Raamatust leiab argielus vajalike asjade kujunemisloo (näiteks saame teada hiirelõksu leiutamise kohta ja ka paljude teiste tänapäeval praktiliste esemete kohta). Põhjalikult saab raamatust teada just Inglismaa ja Ameerika eraelu ajaloo kohta. 18. sajandil ei olnud midagi erilist, kui kondiiter värvis maiustusi oma tõllarataste värvimisest üle jäänud värviga, levisid võltsjahu- ja -leiva valmistamise retseptid. 1841. a ilmus Inglismaal "Praktiline aiandusõpetus daamidele", mis julgustas kõrgklassi naisi esmakordselt käsi mullaseks tegema ja koguni kergelt higistama. Näiteks arvati senini, et niiskel mullal võib libiseda, samuti kardeti saada ebaterveid aurusid seelliku alla. Samuti anti väga põhjalikud selgitused labida ja sellega kaevamisoperatsioonide sooritamise kohta, mispidi labidat mulda pist ja kuidas kaevata. Lugemist ja avastamist pikaks ajaks.Bill Bryson on sündinud 1951. aastal USA-s, 1973. aastast elab Inglismaal. On kirjutanud raamatuid teadusteemadel, samuti reisikirju. Eesti keeles on varasemalt ilmunud temalt populaarne teos „Kõiksuse lühiajalugu: teekond Suurest Paugust inimeseni“ (Pegasus 2006, 2003) ja "Ei siin ega seal: reisid Euroopas" (Tänapäev, 2011)Loe raamatututvustust ka lugemissoovituse blogist

Harri Jõgisalu äsjailmunud raamat müügil

Harri Jõgisalu uut äsjailmunud raamatut "Muistendid igavikust" saab osta Märjamaa Valla Raamatukogust reedel, 24. augustil alates kella 14.00-st.

Harri Jõgisalu 90

Reedel, 24. augustil tähistab eesti vanim tegevkirjanik Harri Jõgisalu 90. sünnipäeva.

Kirjanik elab Märjamaal ja jätkab aktiivselt kirjutamist. Hiljuti ilmus kirjastuselt Faatum Harri Jõgisalu juubeli puhuks raamat "Muistendid igavikust" (112 lk). Raamat räägib inimese ja looduse omavahelisest läbisaamisest ja arusaamadest tänapäeva ühiskonnas. Raamatu trükiarvud on tänapäeval väikesed. Võib vaid meenutada 1985. aastal (raamatus on ilmumisajaks märgitud 1984 a.) ilmunud Kihnu-ainelise raamatu "Maaleib" menu, mis tollal ilmus 24 000 eksemplari ja seda ei jätkunud kõigile lugejatele.
Õnnitlused auväärt eas kirjanikule!

Ajalehes "Sirp"Jaanus Vaiksoolt ilmunud artikkel siin.