Johannes Kruusmann, Märjamaa vallast pärit piirivalvur, kes hukkus 1. detsembril 1924

Tänan siinkohal eelnevalt  südamest härra Toivo Hallast Märjamaalt, temalt saadud infota poleks seda artiklit  siin ilmunud! Samuti loodan südamest, et selguvad ka üksikasjad hauaplaadi sattumisest Märjamaa kalmistule (kas hauaplats on Kruusmannide perekonna rahula?). Samuti ootan infot, mis põhjustel ei maetud tookord Kruusmanni kodukohta vaid Rahumäe kalmistule.

Rahumäe kalmistult pärit Johannes Kruusmanni hauaplaat Märjamaa kalmistul
 (foto: Toivo Hallas)

 Johan Kruusmann (ka Johannes Kruusmann) sündis 29. septembril 1900 Nõmmealuste mõisas, Vaimõisas, Märjamaa vallas. Hukkus  1. detsembril 1924 Tallinnas,  oli Eesti piirivalvur.
Johannes Kruusmann oli pere kuuest lapsest kõige vanem. Tema vanemad olid Jüri Kruusmann ja Ann Kruusmann (Popp).

Johannes Kruusmanni emapoolne sugupuu

Matusetalitus Rahumäe kalmistul 4. detsember 1924

Artikkel ajakirjas Sõdur nr 51/52 1924, lk 29:

Reamees Johannes Kruusmann Piirivalve Tallinna jaoskonnast 

Reamees Johan Jüri p. Kruusmann Kruusmann teenis Vabadussõja ajal 1. diviisi staabis telefonistina. Ta astus 1. septembril 1924. aastal üleajateenijana piirivalvesse Tallinna jaoskonda Tallinna rajooni Tallinna kordonisse. Tema auaste oli reamees. Reamees Johan Jüri p. Kruusmann sündis 29. septembril 1900 a. Lääne maakonnas Märjamaa vallas Nõmmealuste mõisas. Langes öösel vastu 1. detsembrit teenistuse kohuste täitmisel kommunistilise-terroristilise röövsalga vägivalla ohvriks , olles Kadriorus Russalka ausamba lähedal valvel, kus temale ja ta kaaslasele valvurile kommunistide salk kallale tungis ja neilt sõjariistu ära võtta tahtis. Seda nähes hakkas Kruusmann end laskevalmis seadma, kuid ei jõudnud veel sõjariista tarvitusele võtta kui 8 terroristide kuuli teda surmavalt tabasid. Kruusmann'i jäid leinama tema kaasteenijad, vanemad, õed ja vend. Ta oli oma vanadele vanematele ainsaks toeks. Tema isa on lihtne mõisa tööline, kes oma igapäevasest teenistusest suurt perekonda peab ülal pidama. Vabadussõja ajal teenis Kruusmann 1-se diviisi staabis telefonistina. 1. detsembrist 1924 astus tema üleajateenijana piirivalve Tallinna teenistusesse, kus teda Tallinna rajooni Tallinna kordoni valvuriks määrati. Selle lühikese teenistuse aja jooksul näitas Kruusmann suurt huvi ja agarust järjel läks temal korda 5 korda salakaubitsejaid tabada, vaatamata selle peale, et tema varemalt temal igasugune vilumus esialgu puudus. Oma viljarikka tegutsemisega ja ustavusega võitis Kruusmann varsti peale Piirivalve teenistusse astumist ülemuse kui ka kaasteenijate lugupidamise ja poolehoiu.

***********************************************

Johannes Kruusmanni nimi on märgitud ka Märjamaa kirikuväravas asuva Vabadussõja monumendi parempoolsel tahvlil: 

Ajalehes Teataja  (5. detsembril 1924, lk 1) ilmus matusetalitusest artikkel: 1. detsembri ohvrite matus

Ajalehes Vaba Maa (5. detsember 1924 nr 281, lk 3)

Matused ja haud: Kruusmann maeti 4. detsembril 1924. aastal. Matusetalitus toimus Tallinnas Kaarli kirikus. Kirstud viidi vankritel mööda Kaarli puiesteed Vabaduse väljakule. Sealt viidi osa kirste (ka Kruusmanni oma) Balti jaama. Algselt pidi ta maetama Märjamaale, kuid seni teadmata põhjusel maeti ta Rahumäe kalmistule koos riigipöördekatses hukkunud politseinikega samale hauaplatsile. Piklikul, põhja-lõunasuunalisel platsil oli seitse hauda. Kruusmanni oma oli kõige lõunapoolsem. Igal haual oli Vabadusristi kujutisega lubjakivist maapinnaga tasa olev plaat (ainus algne hauaplaat on säilinud Tartu sõjaväekalmistul). Haudade ala ümbritses madalatele graniitpostidele kinnitatud teraskett. Hauaplaadid säilisid läbi terve Nõukogude aja. Kruusmanni hauale tehti 1981. aastal pealematus. Arvatavasti siis toodi hauaplaat Tallinnast  Märjamaa kalmistule. Lõunapoolsed postid kõrvaldati ning piirdekett tõsteti ümber järgmistele postidele nii, et Kruusmanni hauast järgmine jäi nüüd kõige lõunapoolsemaks. Pragunenud hauaplaadid asendati 1990. aastatel uute mustast graniidist plaatidega, kuid Kruusmanni haud on seni tähistamata.

http://et.wikipedia.org/wiki/1._detsembri_riigip%C3%B6%C3%B6rdekatse

http://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Kruusmann

http://www.ohtuleht.ee/166110/riigikukutamise-kurb-grimass

http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4rjamaa_Vabaduss%C3%B5ja_monument

Vaata ka Märjamaa Nädalaleht nr 43, 26. november 2014 lk 6  (Detsembrimässu ohver Johannes Kruusmann)
Märjamaa Nädalaleht nr 44, 3. detsember 2014 lk 10   (Vana dokument andis vastuse)